Eesti Konservatiivne Rahvaerakond juhtis siseminister Andres Anveltile esitatud arupärimisega tähelepanu probleemile, et tegelik sisseränne Eestisse (6711 elamisluba 2016. aastal) ületab mitmekordselt seadusega sätestatud immigratsiooni piirarvu (1317 inimest).
Anvelt põhjendas suuremat immigratsiooni vajadusega kõrgelt haritud spetsialistide järele, ent Mart Helme hoiatas taaskord immigratsiooni pöördumatute tagajärgede eest.
Helme ütles Riigikogu kõnetoolis, et demograafilised protsessid on pikaajalised ja kumulatiivsed. „See olukord, milles me oleme täna, väljendab hetkeolukorda. Kui me vaatama sündimuse numbreid ja projitseerime neid kümne või kahekümne aasta peale, siis me saame hoopiski tõesema pildi sellest, kuhu me liigume. Kui meil aastas tuleb endise Nõukogude Liidu territooriumilt umbes 5000 sisserändajat, tulgu nad ükskõik missuguse erandi või kvoodi alusel, siis kümnega korrutades kümne aasta peale on see 50 000. See on suurusjärgus Pärnu-taoline linn. Kas me saame endale lubada, et kümne aasta jooksul asub Eestisse elama Pärnu-suuruse linna jagu muust kultuurist, keeleruumist pärit inimesi?“ ütles Helme.
„Me kuulsime minister Anvelti vastustest seda, et Eestil on vaja kõrgelt haritud spetsialiste. Neid kõrgelt haritud spetsialiste annab meile muu hulgas meie ülikoolisüsteem, kuhu me kutsume igal aastal sadu ja tuhandeid inimesi võõrsilt õppima. Ma õpetasin 14 aastat ühes ülikoolis rahvusvahelisi suhteid, muu hulgas ingliskeelsetes gruppides, venekeelsetes gruppides ja sagedasti oli nende üliõpilaste kvalifikatsioon äärmiselt madal. Need inimesed olid tihtipeale peaaegu kirjaoskamatud. Mulle on arusaamatu, kuidas paljud nendest üliõpilastest üldse üliõpilasteks olid saanud. Ainus selgitus on see, et nad maksid ära õppemaksu ja nad seetõttu immatrikuleeriti üliõpilastena. Need üliõpilased kirjutasid niisuguseid kursusetöid, et see oli heal juhul copy-paste, halval juhul ei olnud isegi seda. Rääkida sellest, et need tuhanded üliõpilased hakkavad meid kõrgelt haritud spetsialistidena majanduse vallas edasi viima, on lihtsalt nonsenss, see ei vasta tõele.“
Helme sõnul koolitatakse samal ajal Eestis omaenda rahvuskaaslastest ja oma kaasmaalastest spetsialiste. „Nad tihtipeale väga usinad ja tublid ja kirjutavad väga häid kursuse- ja lõputöid, aga nad lähevad Eestist ära. Me kulutame raha selleks, et koolitada spetsialiste meist rikkamatele riikidele, nagu Soome. Üks minu oma lastest on Soomes arst praegu ja ma saan temast täiesti aru, ta saab seal kordades ja kordades suuremat palka kui Eestis. Ta kavatseb küll Eestisse tagasi tulla, aga see on kavatsus. Me ei tea, mis juhtub viie aasta pärast või kümne aasta pärast, sest demograafilised protsessid on pikaajalised.“
Helme juhib tähelepanu, et suurem osa sisserändajatest ei tule meile mitte Euroopa Liidust või pagulastena ja immigrantidena kolmandast maailmast, endise Nõukogude Liidu territooriumilt. „See seab väga tõsise surve alla meid kui selle maa enamusrahvust, aga veel enam eesti keele ruumi teatud Eesti osades. Me näeme Tallinnas, kuidas eesti keele ruum ei ole 25 aasta jooksul mitte kasvanud, vaid paigal tammunud või isegi vähikäiku teinud. See on üks kaasnev kahju, mida me kanname seoses rändeprotsessidega.“
Helme sõnul jääb demograafilistest protsessidest rääkides tihti kõrvale innovatsiooni rõhutamine, tööviljakuse kasvu rõhutamine, tööjõu võimaliku ressursi ümberkoolitamine. „See aitaks meil leevendada majanduses teatud valdkondades puudu olevate töökäte või ajude defitsiiti. Minu arvates tuleks rääkida rohkem sellest ja tegutseda selle nimel kui sellest, et meil on vaja sisse tuua uut tööjõudu,“ ütles Helme.
„Meie erakonna programmis on väga selgelt esile toodud vajadus luua riiklik tagasirändeagentuur, et tuua koju need Eesti inimesed, kes loovad rikkust teiste riikide rahvamajanduses, need noored, kes on lõpetanud koolid Soomes, Saksamaal, Suurbritannias või kuskil mujal ja kes, saanud seal hariduse, võiksid tulla seda haridust ja oskust rakendama meie Eesti majandusse ja kes ühtlasi oleksid ikkagi meie rahvuskaaslased, meie kultuuriruumi lahutamatu osa ja kes tugevdaksid nii meie majanduslikku, rahvuslikku kui kultuurilist kehandit.“
UU