Kolmapäeval menetles Riigikogu EKRE eelnõud, mille kohaselt tuleks Erakondade Rahastamise Järelvalve komisjon kaotada ja selle ülesanded üle anda Riigikontrollile. Lõppkokkuvõtte tegi Mart Helme.
Mart Helme: “Lugupeetud kolleegid! Kõige täpsema sõnaga kirjeldas seda asja praegu Rene Kokk: see olukord on jabur. See olukord on ammu juba jabur! Meil on saal täis neid inimesi, kes peaksid hakkama maksma. Meil on endised sõjaväelased, kes pidevalt esinevad mingites Ukraina stuudiotes ja muudes sõjastuudiotes. Nädalast nädalasse näeme küll ühte endist sõjaväelast, küll teist endist sõjaväelast, küll mitut korraga. Ma ei tea, mis asi see on. Hea küll, kui me võtame, et see on nüüd riigitelevisioonis või riigi ERR-i mingites erinevates formaatides, siis võib-olla veel kuidagi.
Aga nad esinevad ju ka eratelekanalites. Meil on aastaid-aastaid jooksnud selline poliitilise vastasseisu formaat TV3-s uudiste lõpul, kus on olnud üks reformierakondlasest püsiesindaja ja kus on meie fraktsiooni liige Anti Poolamets olnud korduvalt ja mina olen seal olnud ja Martin Helme on seal olnud ja on seal väga palju teisi inimesi ka teistest erakondadest, kes on väidelnud selle reformierakondlasest püsikundega. No see on ju kõik keelatud annetus, kui niimoodi võtta! Kõik paneme haamri alla ja makske! Laske käia! Noh, see on ju jabur, see on täiesti totter.
Ja millest see kõik on ju tulnud? See kõik on tulnud ju teatud poliitilisest kallutatusest. See ju hakks kerima siis, kui oli vaja EKRE-le ära teha. Oli vaja võtta päevakorda see, et näed, kuradi Helmed teevad iga pühapäev “Räägime asjast” saadet. Kas nad maksavad selle eest? See on Tre Raadio poolt keelatud annetus. No okei, hakkasime maksma. Sõlmisime vastava lepingu, kõik on okei. Aga teised ei maksa ju! Võib-olla maksavad, aga me ei tea, et nad maksavad.
Ma vaatan, et Reformierakonna esindusnägusid viimasel ajal hästi palju on erinevates ajakirjades ja ajalehtedes. Küll on portreelugusid, küll on muid lugusid värsketest ministritest ja nii edasi. See on ju kõik keelatud annetus, kui me selle loogika kohaselt võtame, mida ERJK praegu meile siin esitab.
Ja see ongi jabur! Meie osalusel valitsus omal ajal täiesti selgelt tahtis selle asja ära kaotada, ERJK ära kaotada ja anda need funktsioonid üle Riigikontrollile. Ega ei ole mingi saladus, et Riigikontroll ei olnud vaimustuses ka tookord sellest. Ma mäletan, me tegime ka mingisuguse esmase väga pealiskaudse õigusliku hinnangu, et kas need funktsioonid Riigikontrollile üldse sobivad. Ja seal tõepoolest oli teatud riiveid ja teatud vastuolusid. Aga need oleks kõik eemaldatavad ja nad on ka praegu kõik kõrvaldatavad.
Kõik sõltub seadusandlusest. Keegi pole öelnud, et Riigikontrollile ei saa anda uusi funktsioone ja uusi ülesandeid, kui vaja. Laseme selle asja siit saalist läbi, ja on tehtud. Nii lihtne see on! Midagi keerulist ei ole. Ei ole raketiteadus, ei ole Starlink ning ei ole mingisugune ma ei tea mis asi.
Need on niisugused praktilised asjad. Me näeme ju, et see puudutab tegelikult kõiki. Ja me näeme ju, et tegelikult keegi ei ole sellega rahul. Ei ole rahul ükski siin esindatud fraktsioon selle omavoliga, mida ERJK on aastate vältel ilmutanud, ja ka selle ideoloogilise kallutatusega, mis sealt tuleb.
No võtame kas või sellise oma volituste ületamise nagu katsed välja pressida raha ja aruandlust selliselt organisatsioonilt nagu Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Ei ole erakond, ei kuulu teie valdkonda, aga näe, pikalt saadeti kirju, pikalt nõuti, pikalt ähvardati. See ei kõlba! See ei ole õigusriik! Ei saa olla niimoodi, et mina ütlen, et mina hakkan nõudma kellegi käest aruandlust, ehkki mul ei ole sellega midagi pistmist ja mul ei ole õigust seda aruandlust nõuda. Aga näe, nõuti!
Mis seal juhtunud on, selles ERJK-s: mul on selline tunne, et seal inimesed on, nagu omal ajal kirjutas keegi Uljanov-Lenin artiklis “Peapööritus edusammudest”. Mul on tunne, et seal keegi Kaarel Tarand ja keegi Liisa Oviir ja võib-olla veel mõned inimesed on sattunud joovastusse iseenda tegevusest. Ehk on peapööritus edusammudest. Näed, SALK-i asi õnnestus ju suurepäraselt. Nüüd peavadki mitu erakonda maksma, ehkki ma näen siin puhast korruptiivset skeemi. SALK, kes jäi ilma USAID-i rahadest – nüüd pandi omad talle raha maksma, et ta oma tegevust ei lõpetaks ja ta enne järgmisi valimisi saaks jälle oma analüüse pähe määrida mingitele erakondadele, ja siis saab jälle öelda: “Aga näe, ajalugu kordus! Tegi jälle keelatud annetuse teatud erakondadele.”
See on muidugi nii iseloomulik praegusele üdini korrumpeerunud Refi ikke valitsusele ja tema satelliitide tegevusele. ERJK on ju ka kaudselt nende satelliit. Ehkki nagu ma ütlesin, peapööritus edusammudest on ilmselt andnud neile sellise karistamatuse tunde, et ka leivaisa kätt võib hammustada. Me teame, et see tavaliselt lõpeb halvasti.
Ja kui nüüd vastab tõele see, mida kolleeg eelnevalt ütles puldist, et valitsusel on kavas oma vastava eelnõu esitamine, siis see saab olema muidugi kosmeetiliste muudatustega. Selles ei ole mingit kahtlust. Süsteem ju iseenda jalgealust ei õõnesta, režiim iseenda jalgealust ei õõnesta. Aga eks me siis saame näha.
Aus oleks olnud sellisel juhul öelda, et me ootame ära selle valitsusepoolse eelnõu ja ühendame opositsiooni eelnõu ja valitsuse eelnõu ja teeme siis tõepoolest mingisuguse korraliku asja. Aga nagu ma ütlesin, režiim oma jalgealust ei õõnesta, ja ERJK on üks režiimi tööriistu.
Aga teate, ükski puu ei kasva taevani, armastas minu ema ikka öelda. Seda ütles ta siis, kui tundus, et nõukogude võim on igavene ja vankumatu. Ei kasvanud taevani, kukkus pilbasteks. Ja ma ütlen: ka see režiim on üks puu, mis ei kasva taevani. See kukub, kukub varsti ja sellega koos kukub ka sellesama ERJK. Aga meie asi on muidugi oma kirveid teritada ja tema juuri järjest ja järjest läbi raiuda, et ta kukuks võimalikult kiiresti. See korruptiivne, ideoloogiliselt kallutatud sotside poolt kaaperdatud organisatsioon tuleb likvideerida. Ja varem või hiljem ta kas likvideerub või likvideeritakse.”