Erakondade esindajad vaidlesid kaitsekulude ja Palestiina küsimuse teemal. Varasemalt on Venemaa ohtu valesti hinnatud ja nüüd on Eestil ja Läänel tervikuna vaja kiiresti vigu parandada, ütlesid parlamendierakondade esindajad ETV “Esimese stuudio” debatis.
Stuudios väitlesid Mart Helme (EKRE), Meelis Kiili (Reformierakond), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Tali (Eesti 200), Andres Metsoja (Isamaa) ja Jaak Madison (Keskerakond).
Mart Helme ütles, et on oluline mille peale kulub kaitsekulutusteks minev raha: kas Eestil on ikka õiged torud moona jaoks. “Eestil on ka lüngad soomustehnikas, õhutõrjes, sõda on läinud odavate droonide peale. Samas võime ka kogu riigieelarve panna kaitsekulutustesse, see on ikka väiksem kui suurte riikide kaitse-eelarve,” rääkis Helme.
“Meil pole mõtet üksteist süüdistada, et midagi on tegemata, aga [moona ostmise otsuste] läbimõtlemine peaks olema opositsiooni kaasavam,” sõnas ta lisaks.
Stuudios meenutati ka, et aastatel 2019-2020 oleks saanud teha hanked ära palju soodsamalt, siis alustas siseminister Mart Helme sisekaitsereserviga.
Helme ütles, et maksame praegu võlga selle eest, et lääne ühiskond oli patsifistlik ja ei hoidnud sõjalist võimekust.
“Oma moona olime sunnitud seega andma Ukrainale ära andma, kuigi Euroopas tootmisvõimekus puudus. See oli sundkäik. Hea, et riigikogu riigikaitsekomisjonis on viimasel ajal kõne alla tulnud laiapindne riigikaitse – peame looma ka evakuatsiooniplaane elanikele, et nad viia eemale pommitule alt. Nende teemadega on meil hiljaks jäädud ja need eeldavad samuti suuri summasid. Kui meil on vaja terve Narva evakueerida – kuhu me need kümned tuhanded inimesed paneme? Neil on vaja toitu, neid on vaja turvata, seal on tarvis korda hoida. Need asjad vajavad ka investeeringuid,” rääkis Helme saates.
Helme ütles, et Putini punaseid jooni peame ikka silmas pidama: „Ei saa öelda, et need ei maksa midagi. Venelased loodavad, et peale USA presidendivalimisi on võimalik alustada läbirääkimisi USA-ga, mis tingimustel on neil võimalik Ukraina ära jagada. Praegu nad püssi põõsasse ei pane ja kuni novembri alguseni nad tahavad Ukraina ja nende toetajad suruda nii kehva olukorda kui võimalik.“
“Kui Venemaad hakatakse kaugmaarakettidega tulistama, saab Venemaa vastus olema asümmeetriline. Kas see tähendab, et Eestis viies kolonn tõstetakse jalule – me ei tea seda veel,” lisas Helme.
Peeter Tali oli Helmega nõus, et Venemaa pole rahuks valmis. Venemaa peab tundma, et ta kaotab, et ta oleks nõus rahulepinguteks Ukrainaga. Seda Venemaa aga praegu ei tunne.
Palestiina küsimus tekitas terava arutelu. Eelmisel nädalal New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.
Helme ütles, et oleme reaalpoliitika olukorras, mis erineb paari aasta tagusest ajast. “Mis oleks pidanud olema Eesti positsioon – mitte hääletada. Meil oleks olnud see kõige mõistlikum USA positsiooni arvestades,” ütles Helme.
Saade on nähtav siit: https://jupiter.err.ee/1038319/esimene-stuudio