15.07.2021
Uurimistööd Estonia vraki juures
Estonia laevavraki uurimisel leitud äratõstetud vöörirambi valguses küsib endine siseminister Mart Helme (EKRE), miks Eesti ministrid praegu vaikivad, samuti kritiseerib ta riigisekretär Taimar Peterkoppi. Tänasel valitsuse kabinetiistungil ei võetud seda teemat peaministrit asendanud Jaak Aabi sõnul isegi jutuks.
Kahtlused kogu selle uurimise objektiivsuses tekkisid algusest peale, kui eelmise peaministri Jüri Ratase (Keskerakond) survel määrati riigisekretär Taimar Peterkop kogu seda uurimist juhtima.
„Taimar Peterkop on just nimelt see inimene, keda on kasutatud erinevate jokkskeemide väljatöötamiseks ja mingisugust selgust asjadesse ei too,“ ütles Helme. „On arusaamatu miks võttis nii palju aega kolme riigi vahel kokkuleppe saavutamine ja miks suunati tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametitele kolmes riigis selle uurimise läbiviimine.“
Tema sõnul saanuks Eesti iseseisva suveräänse riigina väga kiiresti käivitada omapoolsed uurimistööd, milleks oli olemas aparatuur, selleks peeti läbirääkimisi ka eraettevõtetega, kes pakkusid oma tuukreid, oma laevu, oma video-ja sonarsüsteeme.
Nüüd on selge, et keegi on käinud omapoolseid toimetusi tegemas Estonial väljaspool ametlike uurimistoiminguid, samas on tulnud avalikkuse ette ka uudis, et Rootsi pool on tunnistanud, et nad on käinud enne meid laeval, kuigi pole Eestile mingit ametlikku selgitust selle kohta andnud.
Helme: „Siit kerkib esile terve rida küsimusi mis räägivad tundlikust sõjaväematerjali veost, mis räägivad salakauba veost Estonial, mis räägivad eriteenistuste huvist Estoniaga seoses. Loomulikult sellised asjad annavad omakorda toitu ka kapten Pihli kadumisele, kõik see on äärmiselt piinlik.“
Ta rõhutas, et kõige piinlikum antud olukorras on aga see, et kogu meie praegune valitsus ja vastavad ministrid on vait nagu sukad, me ei kuule, mida arvavad värsketest avastustest peaminister Kallas, siseministeri Jaani, majandus- ja kommunikatsiooniminister Aas, välisminister Liimets… Ei mingit kommetaari. Need on ministrid, kes otseselt peaksid nõudma välja materjale ja neid analüüsima ja avalikkusele selgitama.
Need avastused ei puuduta ainult rampi, vaid ka pragusid, mis avastati juba Discovery filmis ja mida hakati kiiresti maha tegema.
„Kui selgus, et Rootsi on käinud juba enne kolme riigi ühisuurimist Estonial, oleks pidanud Liimets kutsuma välja Rootsi saadiku ja nõudma selgitusi,“ rääkis Helme, märkides, et Eesti käitub selles olukorras täieliku banaanivabariigina.
Helme meenutab, et Peterkop, kohtudes EKRE fraktsiooni poolt asutatud Riigikogu Estonia uurimise toetusrühmaga, torkas koguni, et kas te tahate Eesti ja Rootsi vahelisi suhteid kahjustada: „Lihtsalt sõnu ei ole. See laev on Eesti laev, selle laeva hukkumisega on õhus erinevaid süngeid teooriad, see laev on viinud märga hauda 852 inimest ja siis ütleb riigisekretär, kas te tahate kahjustada kahe riigi vahelisi suhteid.“
Siseministrina rääkis Helme juba läinud aastal pärast lõhe avastamist Discovery filmis, et läbi tuleb viia läbi uued uurimistoimingud nii, et igasugused spekulatsioonid, kahtlused ja süüdistused hajuksid. Vajadusel tuua ka vrakk üles.
Eesti valitsuse aastatel 2005–2009 moodustatud parvlaev Estonia nn relvaveo asjatundjate komisjoni juht Margus Kurm märkis Postimehele, et ramp oli ees nii 1994. aastal vrakki filmides, rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni lõppraporti järgi, Saksa ajakirjanik Jutta Rabe 2000. aastal filmimaterjalis kui ka 2019. aastal, mil laeva käisid dokumentaalsarja tarbeks uurimas Norra filmitegijad.
Kolmapäeva hilisõhtul selgus, et parvlaev Estonia kuuendat uuringupäeva saatis sügavat hämmeldust tekitanud avastus: seni suletuna olnud vööriramp lebab paremas pardas, toetudes osaliselt laeva kerele.
„Ühesõnaga, 25 aastat on ramp olnud kinnises asendis laeva küljes. Raske uskuda, et see nüüd, vahetult enne allveeuuringuid ilma kellegi kaasabita lihtsalt ära kukkus ja end vraki najale seisma upitas,“ oli Kurm irooniline.
Filmitegija Urmas E. Liiv kirjutas sotsiaalmeedias, et iga uus infokild kipub andma kinnitusi kunagi täiesti ulmelistena tundunud vandenõuteooriatele.
„Riik hukkub selle Estonia häma tõttu minu enda sees. Mu usk kahaneb üha enam. Kuni meid koheldakse suuremate poolt riigina, kellele ei räägita kõike, kellele vaadatakse ülevalt alla, on ka meie iseseisvus igati ohus,“ usub ta.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskus, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Amet ja Soome Ohutusjuurdluse Amet viivad läbi reisiparvlaev Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja esialgse hindamise, lähtudes 2020. aasta septembris ilmnenud uuest informatsioonist reisiparvlaeva Estonia keres olevate läbivate vigastuste kohta.
Esialgse hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas uus informatsioon annab alust muuta 1997. aastal rahvusvahelise Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjoni raportis tehtud järeldusi.