Mart Helme: hääletus hümniseaduse üle paljastab rahvusriikluse lammutajad

Täna tuleb riigikogu suures saalis esimesele lugemisele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud hümniseaduse eelnõu. Algatuse eesmärk on kinnitada Eesti hümniks Paciuse ja Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning anda sellele seaduse kaitse nagu on Eesti lipul ja vapil.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul näitab tänane hääletus, kui palju on rahvasaadikute seas eestluse kaitsjaid ja kui palju on neid, kes tahtlikult või tahtmatult astuvad ühte jalga rahvusriikluse lammutajatega.

„Eesti hümn elab praegu meie rahva kollektiivses mälus, aga mitte üheski seaduses pole kirjas, et Eesti hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. On aeg puudujääk parandada, sest me näeme, kuidas vasakpoolsed ründavad meie rahva kollektiivset mälu üha ägedamalt, eesmärgiga pühkida sealt kõik rahvuslik. Juba on kõlanud vasakpoolsete ettepanekud muuta hümni sõnad sooneutraalseks,“ ütles Helme.

Helme peab lahjaks lahenduseks võimuliidu kontrollitava põhiseaduskomisjoni ettepanekut mitte toetada hümniseadust ja täiendada selle asemel hümni puudutavate detailidega Eesti lipu seadust.

„Hümni reguleerimine lipuseaduses võib küll olla parem kui mitte midagi, kuid sisuliselt on tegemist juriidilise totrusega – me ju ei reguleeri kalapüügiseaduses liikluseeskirju. Kui meil on eraldi Eesti lipu ja Eesti vapi seadus, siis väärib oma seadust ka Eesti hümn kui riigi üks sümbol,“ ütles Helme.

„Kui meie poliitilistel oponentidel on etteheiteid hümniseaduse sõnastuse osas, siis eelnõu menetlemise käigus on meie teksti võimalik täiendada, parandada ja vajadusel ka muuta. Plaan hümniseadus juba esimesel lugemisel välja hääletada tõestab aga üht – võimuliidu erakondadele ei saa Eesti riikluse kaitsmisel loota,“ ütles Helme.

„Tegelikult näitas juba hümniseaduse üle puhkenud hüsteeria, et mitmed poliitikud ja ühiskonnategelased on rahvusriikluse ideest kaugenenud. EKRE demoniseerimiseks kasutati nii demagoogiat kui ka otseseid valesid ning eelnõule omistati seisukohti, mida seal tegelikult ei ole. See kõik näitab, et rahvusriiklus vajab Eesti vabariigi juubeliaastal rohkem kaitset kui möödunud veerandsaja aasta jooksul. Poliitikud, kes sellest aru ei saa, seavad end ühte ritta Eesti rahvusriigi lammutajatega.“

Hümn on seadusega reguleeritud järgmistes Euroopa riikides: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

UU