31.10.2018
EKRE esimees Mart Helme
Kolmapäevasel EKRE riigikaitse reformikava tutvustamisel Radisoni hotelli konverentsisaalis pidas kõne ka erakonna esimees Mart Helme, kelle sõnul andsid sellesse oma osa autoriteetsed ja kaitsepoliitikas kompetentsed inimesed.
Mart Helme märkis ära mõned olulised poliitilised momendid – nimelt peab Eesti oma piiratud rahaliste ja demograafiliste ressursside juures neid riigikaitses võimalikult optimaalselt ära kasutama. “Me ei saa anda laustuld, vaid peame olema snaiperid, kes teavad, mis on sihtmärk ja seda ühe lasuga tabama,” selgitas ta.
“Teiseks – oma geopoliitilise asukoha tõttu peame me apelleerima liitlassuhetele,” rääkis Mart Helme, lisades, et valetavad kõik need (ja eriti Isamaa), kes räägivad, nagu tahaks EKRE Eesti NATO-st välja viia – rahvuskonservatiivid on blokki alati julgeolekutagatiseks pidanud.
Liitlassuhetes aga peavad Mart Helme arvates ka teised maad 2-protsendiliste kaitsekulutustega Eestiga kaasas käima – ta kritiseeris eriti Saksamaad, kes on oma võimekuse minetanud. “Ainult liitlaste peale ei saa loota, sest neilgi, eriti suurriikidel on omad eesmärgid ja huvid, samuti bürokraatlik aparaat, kelle otsustamisvõime on kummist – riik, kes ei taha idanaabriga konflikti sattuda, võib seda kummi nii kaua venitada, kuni meid riigina enam ei ole,” hoiatas ta.
Mart Helme sõnul peab Eesti olema võimeline võitlema nii kaua, kuni liitlased appi tulevad. “Me peame olema ebaapetiitsed mistahes rünnakule, olema nagu väike koer, kes hammustab valusasti,” kirjeldas ta. “Keegi ei tohi arvata, et Tallinn võetakse 48 tunniga ja et siis saab asju tagantjärele klaarida, kui meid riigina enam olemas pole.”
Eraldi toonitas Mart Helme seda, et Eesti ei tohi olla riik, kes panustab riigikaitsesse ainult liitlaste toel ja on seega nende mängukann, andes võimaluse dikteerida seda, mida riigis tohib teha ja mida mitte – näiteks sundides pagulasi vastu võtma. “Need, kes on ainult liitlaste armu peal, peavad tegema nii, nagu nemad soovivad või tungivalt soovitavad,” sõnas ta, lisades, et iseseisva kaitsevõimega Ungari ja Poola saavad peremehena käituda ja teevadki seda.
“Liitlassuhted on meede, mis käib koos iseseisva kaitsevõimega,” lausus Helme. “Riigile, kel on tugev ja võimekas, vastast heidutav kaitsevägi, ei saa keegi öelda, et tehke seda või teist. Siin maksab ütlus, et tugevad teevad seda, mida tahavad, nõrgad seda, mida peavad – meie tahame olla tugevad, mitte nõrgad, ja see on meie kategooriline seisukoht.”
Ürituse lõppedes võttis Mart Helme veelkord sõna ja ütles, et märtsivalimised saavad olema kordades vastutusrikkamad kui olid eelmised, mil oli eesmärgiks Toompea koridore tuulutada. See sai tehtud, näiteks Rõivase valitsuse errusaatmisega.
“Seekord on valik eksistentsiaalsem – kas Eesti rahvas laseb ennast taas valitseda nendel, kes on 27 aastaga suutnud riigi viia olukorda, kus suveräänsus pihustub põhjalikult või võtame oma riigi tagasi!” selgitas Helme. Ta tuletas meelde, et 16. novembril möödub 30 aastat Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest, mis teatas, et Eesti territooriumil on Eesti seadused ülimuslikud – praegugi on need üle eurodirektiividest ning suveräänsust ei saa meilt võtta, sest rahvas pole selleks kellelegi volitusi andnud.
“Tänagi otsustasime, et me oleme isevalitsev rahvas, kes ehitab oma riigikaitse ise üles, mitte kellegi armust,” ütles Mart Helme. “Ei saa öelda, et kõik on Eestis valesti – ei, palju on tehtud ja ka hästi, aga palju on veel teha ja sellist, milleks peab selgroogu olema! Pealahing on 3. märtsil ja selle peame me võitma!”