Mart Helme juhtis viiruse leviku taustal tähelepanu “avatuse” negatiivsetele tagajärgedele

Siseminister Mart Helme kritiseeris neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil varasemate valitsuste “avatuse” poliitikat ja piirivalve kaotamist EL-i sisepiiridel.

Siseminister märkis koroonaviiruse levikust rääkides, et selle kandja tuli Iraanist, kust tulevad teated haigusjuhtumitest juba pikemat aega.

Ajakirjanduse andmetel on tegu Eestis alaliselt elava iraanlasega, kes käis väidetavalt kodumaal külas, ja jõudis Tallinna Riia kaudu bussiga ja sisuliselt kontrollita, vähemalt mitte Eesti poolelt.

“Missugused kogukonnad kasvavad Eestis praegu kõige kiiremini? Just Kolmanda maailma väga kriitilise tasemega sanitaar- ja meditsiiniteenusega piirkondadest pärit kogukonnad,” sõnas minister, viidates migratsioonile Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist, Iraanist ja teistest arenguriikidest.

Mart Helme toonitas, et see pole ksenofoobia, kui sisserände vastu ollakse seetõttu, et tahetakse vältida soovimatuid tagajärgi.

Meditsiinilisest seisukohast võttes on sisseränne tagasi toonud ka paljud Eestis seni juba minevikuks peetud haigused, nagu näiteks leetrid ja süüfilise, mis on siia naasnud tõenäoliselt Ukrainast.

“Eestis ei olnud neid haigusi väga pikka aega, aga nüüd on nad tagasi tulnud. Kas see pole ka teatud avatuse ja ahnuse tulemus, et me odavat ja maksustamata renditööjõudu oleme piiramatult Eestisse sisse lasknud?” küsis siseminister.

Mart Helmega ei saa mitte nõustuda – Eesti on taasiseseisvumisajal suutnud palju saavutada, luua enam-vähem toimiva ja turvalise ühiskonna, alates keskkonnateadlikust prügisorteerimisest kuni kehvapoolse rahastusega, kuid siiski toimiva  tervishoiusüsteemini, kuid massiline sisseränne ähvardab kõik selle kinni jooksutada.