Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Mart Helme: kahe tooli seadus võtab kohalikelt inimestelt võimaluse valla või linna valitsemises osaleda

-
20.01.2026
Mart Helme
© UU

Teisipäeval menetleti Riigikogus nn kahe tooli seaduse uut keskerakondlikku muutmisvarianti ja EKRE seisukoha edastas seal Mart Helme.

Eelnõud tutvustas Andrei Korobeinik: “Eelnõu sisu on see, et kui inimene saab valitud volikokku, siis ta läheb sinna vaid juhul, kui ta ei ole korraga kas Riigikogu või europarlamendi liige. Selleks ta peab kas volikogu mandaadi peatama, siis ta jääb näiteks Riigikogu liikmeks, või ta peab loobuma Riigikogu staatusest ja siis ta saab olla volikogu liige. Järgmise aasta valimistel tekib Riigikogu saadikutel võimalus, kas ta tahab olla Riigikogus või volikogus.”

Mart Helme: “Kolleegid! Kui nüüd minna ajalukku, siis ma mäletan, kui see teema siin päevakorda kerkis – see oli juba päris tükk aega tagasi –, siis meie fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon hääletas selle kahe tooli seaduse vastu. Kui ma õigesti mäletan, siis sotsiaaldemokraadid tookord hääletasid selle poolt. Aga kui nad nüüd ütlevad, et nad toetavad Keskerakonna algatatud eelnõu, siis on nad teinud mõningad korrektiivid oma suhtumises.

Miks me olime vastu ja miks me praegu toetame seda eelnõu? Väga lihtsal põhjusel. Sisuliselt surus Reformierakond tookord selle eelnõu läbi väga selge teadmise ja kaalutlusega, et sel moel pikendatakse oma võimuvertikaali ka kohalikesse omavalitsustesse – just nendesamade Riigikogu liikmete näol, kes kandideerivad kohalikel valimistel ja loomulikult on eelisseisundis võrreldes kohalike inimestega, eriti alles poliitilist karjääri alustavate inimestega. Nad saavad tõenäoliselt rohkem hääli ja valitakse volikogudesse. Selle kaudu algab kahesuunaline liikumine: ühelt poolt parteilise distsipliini ja parteiliste juhtnööride viimine kohalikku omavalitsusse ja teiselt poolt kohaliku omavalitsuse võimaluste kantimine koalitsioonierakondade kasuks, koalitsioonierakondade toetajate kasuks. Ühesõnaga, see oli üks nendest otsustest, mis aitas sillutada teed korruptsiooni laienemisele Eesti Vabariigis. Kui keegi ütleb, et ei, mingit korruptsiooni meil ei ole, siis no kuulge, teate, magage edasi. See on kindlasti üks asi.

Teine asi on see, et meil räägitakse niisugusest asjast nagu laiapindne riigikaitse. Ma ei hakka siin riigikaitsesse minema, aga täpselt samamoodi peaksime me suhtuma, et meil on laiapindne riigivalitsemine, riigijuhtimine, riigi poliitilises elus osalemine. On täiesti üheselt selge, et see kahe tooli seadus seda laiapindset riigijuhtimises ja poliitikas osalemist pärsib, võtab ära ebaausa konkurentsi teel kohalikelt inimestelt võimaluse ja kohalikud eelised selles töös ja elus osaleda ning surub need jällegi kitsasse sängi, mida juhitakse siitsamast fraktsioonide tagatubadest ja erakondade tagatubadest. Nii et see on ebanormaalne seadus.

Nagu ma ka oma küsimuses ütlesin, meil on siin ka väga selge juriidiline dissonants. Europarlamendi saadikud peavad kõigele lisaks veel mitu tuhat kilomeetrit lendama selleks, et kuskile volikokku, ma ei tea, kord kuus või kord nädalas, olenevalt volikogust, koosolekuile ilmuda – no see on ju absurdne, sõbrad. See on ju täiesti absurdne! Samas on nad kohustatud loobuma Riigikogu mandaadist, kui nad valitakse europarlamenti, või valima Riigikogu mandaadi ja loobuma europarlamendi mandaadist. See on ilmselge juriidiline praak. Mis meil siin taga on? Taga on muidugi see, et jällegi saaks ära kasutada tuntud näod kas või häälemagnetite ja partidena, selleks et oma erakonnale parem tulemus teha. See on ebanormaalne, see ei ole normaalne laiapindne riigivalitsemine, see ei ole kõrgeima võimu kandja maksimaalne kaasamine riigi juhtimisse. Seetõttu see tuleb likvideerida ja ta likvideeritakse nagunii varem või hiljem.

Ma tean, et komisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja nad tulevad loomulikult ja jõhkralt hääletavad oma avalikkuses täielikult toetuse kaotanud jõuguga selle eelnõu tagasilükkamise poolt. Aga ma kutsun siiski üles toetama selle eelnõu menetlemise jätkamist ja menetlemise käigus sinna ka parandusettepanekute tegemist, nii et see saaks võimalikult hea ja võimalikult kompromislik kõiki poliitilisi reaalsusi arvestades.”