Kolmapäevases Riigikogu infotunnis soovitas EKRE saadik Mart Helme peaminister Kristen Michalile keskenduda kaitsekulutuste korruptiivstetesse skeemidesse paiskamise asemel hoopis rajada ja uuendada infrastruktuuri.
Mart Helme: “Ma tulen julgeoleku juurde teisest aspektist. Meil on kaitsekulud – mida te armastate trummi taguda siin – väga kõrgele tõstetud: 5,4% SKP-st. Numbriliselt on see paar miljardit. See on väga suur summa Eesti riigieelarvet arvestades.
Nüüd, selle summa eest ei ole me saanud kaugeltki optimaalseid lahendusi meie julgeoleku tõstmiseks. Vastupidi – kuskile on kadunud 400 miljonit, mille kohta keegi nagu ei teagi – kehitatakse õlgu. Ja, noh, tühiasi – väike summakene kadus ära kuskile. 70 miljonit – selle üle on nüüd palju siin diskuteeritud, et mingitele Dataselidele ja mingitele Türgi-India mahhinaatoritele on läinud. Kas tagasi saame? Ei tea; võib-olla peame hoopis hakkama maksma trahvi kuskile Lääne-Euroopa poole.
Aga tegelikult kaitse-eelarvest tuleks meil hakata arendama infrastruktuuri. Neljarealised teed välja ehitada – need on strateegiline vajadus; raudteed välja ehitada – need on strateegiline vajadus. Ja kui ma küsisin siin meie regionaal- ja maaeluministri käest, siis ta ütles, et see on väga kallis Haapsalu suunas – see on üks raudtee ainult – Haapsalu suunas välja ehitada ja seda raha praegu ei ole.
Minu küsimus on: mis on praeguse valitsuse suhtumine sellesse, et võtta kaitse-eelarve raha ja hakata välja ehitama infrastruktuuri maanteede näol? See on majanduslikult oluline, see on strateegiliselt oluline; see on vägede liikumise, logistika seisukohast, aga ka inimeste evakueerimise seisukohast oluline. Ärge venitage sellega! Pange see asi käima ja leidke rahad kaitse-eelarvest! Missugune on teie suhtumine?”
Peaministri vastus oli ebapiisav, nagu alati, ja Mart Helme jätkas: “Automaksurahast ei piisa, nagu me näeme. Minu küsimus puudutas just nimelt kaitse-eelarvet, kaitse-eelarvest lisarahastust teedeehitusele. Ja kui te räägite mulle siin Pärnu suuna väljaehitamisest, siis selle põhimõtteliselt paisu tagant lükkas lahti meie valitsus. Meie valitsus lükkas selle paisu tagant lahti, tegeles maade ja keskkonnahinnangute ja kõige muu seesugusega, eeltöödega, ilma milleta ei oleks praegu võimalik ehitada. Te võite rääkida, et meie ehitame. Aga meie tegime ära eeltöö. Nii et võtame siis loorberid vastu kahekesi, ärme siis teineteisele sellega lausa sisse sõidame.
Aga küsimus ei ole ainult Pärnu suunas, küsimus on ka lääne suunas tervikuna. Küsimus on ka Tallinna muutmises selliseks, et ta oleks liigeldav. Näiteks Keila suunas peaks meil olema samuti välja ehitatud neljarealine maantee. Ma tean, et ka meie valitsuse ajal oli seal väga suur hulk eeltöid juba ära tehtud, aga mitte midagi ei ole juhtunud. Viis aastat, kuus aastat on mööda läinud, aga midagi ei ole juhtunud. Haapsalu raudtee, mis on regionaalpoliitiliselt, aga ka strateegiliselt ülioluline, sest meenutame, seal suunas asub meil ka Ämari ja Paldiski. See kõik on nagu kuskil kännu taga kinni, ei ole raha.
Raha on tegelikult olemas. Võtke kaitse-eelarvest, pange käima, pange käima need eeltööd! Me teame väga hästi – maade omandamine, keskkonnahinnangud, projekteerimine, kõik, lepingute sõlmimine –, me teame väga hästi seda bürokraatiat. See on väga keeruline ja pikk bürokraatiline protsess, mida tuleb alustada. Aga ma ei näe, et te praegu alustaksite midagi. Ma näen, et te räägite siin seda, kuidas me juba teeme. Teete küll! Teete seda, mida varem on juba ette valmistatud, aga ei tee seda, mida peaks praegu lisaks ette valmistama.
Vastust ootan küsimusele: missugune on teie hinnang ja suhtumine sellesse, et me kiireimas korras kaitse-eelarvest leiaksime raha, et kõik need vajalikud, strateegiliselt, regionaalpoliitiliselt ja majanduslikult vajalikud taristuehitusprojektid käima panna?”