28.08.2021
EKRE aseesimees Mart Helme.
„Juba enam kui kuu aega püüab peavoolumeedia jätta muljet, nagu ei saaks valitsuserakonnad ja riigikogu erakonnad laiemalt uue presidendi valimisega (loe: määramisega) hakkama.
See on poolik tõde. Jah, loomulikult eksisteerib meil nagu igal pool mujal täiesti eluterve erakondlik egoism ja oma valijate maailmavaate ning ootustega arvestamine. Jah, loomulikult peab koalitsioonis töörahu säilitamiseks presidendikandidaadi isiku(te) suhtes tekkima konsensus. Aga seegi on poolik tõde.
Tegelikult on meie praegu riigikogus esindatud erakondadest neli ammu ennast ideoloogiliselt nurka värvinud kartellierakonnad, kellede võimalik presidendikandidaatide valik juba ainuüksi sel põhjusel on ülimalt piiratud.
Ideoloogilise nurkamängimise all ei pea ma siin muide üldsegi silmas seda, kes on liberaal, kes sotsialist, kes konservatiiv, vaid asjaolu, et meie kartellierakonnad on ennast asetanud täielikku sõltuvusse Eesti väliste jõudude heakskiidust ja selle läbi nende tellimuse täitmisest. Seda täitmist kontrollivad ja suunavad aga põhiseadusliku korra järelvalve sildi all meie eriteenistused, ehkki nad avalikult seda muidugi raevukalt eitavad.
Seetõttu kitsenebki võimalike presidendikandidaatide ring üksnes isikutele, kes on süvariigi analüüsi kohaselt laitmatud liberaalse demokraatia käsulaudade kohaselt „euroopalikeks väärtusteks” tituleeritud postulaatide suuvoodri.
Eksivad need, kes arvavad, et taustajõudude ja nende poliitiliste etturite poolt püünele lükatavate persoonide puhul on oluline nende nimi. See kas keegi lõpuks sõelale jäävatest kandidaatidest on Karis, Soomere, Kaljulaid, Luik või keegi viies, ei oma mängu tegelike suunajate seisukohast vähimatki tähtsust.
Ainus, mis on oluline, on asjaolu, et Eesti jääks edaspidigi „liitlastele” laitmatult kuulekaks marionettriigiks.
Siit ka raev, põlgus, halvustamine ja mahavaikimine, mis saab osaks kõigile neile, kes nimetatud kriteeriumitele (loe: globalismitruuduse ülimale imperatiivile) ei vasta. Siit ka kõik need täiesti pöidlast imetud vastuväited presidendi otsevalimiste korra sisseseadmisele.
Suured sõnad sellest, kuidas, president peab olema rahvast ühendav ja päevapoliitikat tasakaalustav institutsioon, on loetletud asjaolusid silmas pidades kõige otsesem vale. Tegelikult peab globalistide arvates Eestil olema president poliitiline figuur, kreatuur, kes oma institutsionaalse autoriteediga aitab ühiskonnas propageerida ja kergemini läbi suruda meile väljaspoolt kohustuslikuks tehtud sammude astumist, olgu tegemist siis homopropaganda, traditsioonilise perekonna halvustamise, religiooni ründamise või meie vabaduste ja põhiseadusega otseses vastuolus oleva sundvaktsineerimise ja kodanikuõiguste piiramisega.
Ja tähelepanu! Kui te vaatate praegu lavalt läbi käinud kandidaate, siis kõik nad – välja arvatud Henn Põlluaas – on eespool ülesloetud agendale truudust vandunud.
Sellega on nad sisuliselt täiesti ühemõtteliselt deklareerinud, et ei ole mitte eesti rahva presidendid, vaid välisjõudude hüpiknukud; et nad ei ole nii heas kui halvas truud mitte meie põhiseadusele ja selle preambulile, vaid meile väljaspoolt imporditud ja valedega peale pressitavatele nn. „euroopalikele väärtustele”, millede kaugem siht on vasakradikaalse autoritarismi kehtestamine liberaalse demokraatia sildi all.
Lõpetuseks Küsimus: kas ma peavoolumeedias taevani kiidetud Alar Karise, Tarmo Soomere, Kersti Kaljulaidi või Jüri Luigega läheksin luurele? Ei läheks. Aga Henn Põlluaasaga läheks küll.“
Mart Helme, EKRE aseesimees