Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis Mart Helme peaminister Kristen Michalilt selgitust selle kohta, kas Eesti kavatseb osaleda nn tuumaheidutuses, lubades tuumarelva oma riigi territooriumile paigutada.
Mart Helme: “Leedus teatavasti muudeti põhiseadust ja võeti vastu otsus, et Leedu territooriumile võib paigaldada tuumarelva. Ma lugesin äsja just Soome ajakirjandusest intervjuud Briti merejalaväe kindrali Jenkinsiga, kes ütles, et novembris sõlmitakse niinimetatud JEF-i riikide ehk Joint Expeditionary Force´i riikide juhtide poolt leping, mille alusel luuakse väeüksused, sellesse kuuluvad Põhjamaad, sellesse kuuluvad Balti riigid. See laiendab Briti tuumavihmavarju ka nende riikide kohale, mis selles lepingus osalevad.
Minu küsimus on seotud konkreetselt selle lepinguga ja ka Leedu näitega. Mida see tähendab nüüd Eestile? Ma eeldan siiski, et peaminister peab olema selle kokkuleppe sõlmimisest teadlik, kuna me ju osaleme selles. Mida see tähendab meile? Kas see võib tähendada ka seda, et ka Eesti valitsus võtab mingil hetkel vastu otsuse, et ka Eesti territooriumile võib paigaldada mingi riigi – on see siis tõenäoliselt antud hetkel Suurbritannia – tuumarelva? Või kuidas me peame kogu seda temaatikat käsitlema? Kas see kokkulepe muudab meid mingil määral rinderiigiks või on see pigem niisugune hea tahte koalitsioon? Paluks sellekohast selgitust Eesti avalikkusele.”
Peaminister hoidus vastusest kõrvale, mis pani Mart Helme nentima: “Ega ma vastust ei saanud. Ükskõik, mis formaat see siis on – on see siis kolmandik NATO-st või on see NATO tervikuna või on see mõni NATO liikmesriik eraldivõetuna –, kas valitsuses on arutatud varianti, et tuumarelva paigutamine võiks toimuda ka Eesti Vabariigi territooriumile?
Leedu puhul oli protseduur ju selles, et neil oli põhiseadusesse kirjutatud, et Leedu ei võimalda oma territooriumile tuumarelva paigutada, ja nüüd võeti see piirang põhiseadusest maha. Missugune ikkagi on praegu meie valitsuse positsioon, teie valitsuse positsioon selles suhtes? Kas tuumarelva paigutamine Eestisse on realistlik, on see kavandatav, on Eesti valitsusel sellekohaseid mingisuguseid kõhklusi, kaalutlusi, vastuväiteid või on lihtsalt blankoveksel nõusolekuks? Sest üks asi on tuumaheidutus, mis on NATO-l, see tähendab seda, et need tuumarelvad asuvad kusagil kaugemal allveelaevadel, baasides Ameerikas või kuskil mujal, riikide territooriumil, kes on tuumariigid. Või on ikkagi see, et tuuakse taktikaline tuumarelv või mingisugune muu tuumarelva omav baas konkreetselt meie territooriumile?
Me teame, et Nõukogude perioodil meie territooriumil olid tuumarelvad ja need tuumarelvašahtid on siin ja seal veel alles, loomulikult juba ajahambast puretuna. See tähendas seda, et Eesti oleks külma sõja ajal olnud üks nendest piirkondadest, mis oleks tõenäoliselt sõja korral saanud tuumalöögi. Nüüd on olukord ikkagi selline, et meil praegu tuumarelva siin ei ole. Tuumaheidutus on üks asi ja tuumarelva siin asumine on kaks erinevat asja. Nii et minu küsimus on ikkagi konkreetne. Mis on valitsuse seisukohad seoses sellega, et me kavandame oma territooriumile tuumarelva paigutamist või mittepaigutamist?”
Kristen Michal rääkis maha pikad jutud, aga konkreetset vastust ei tulnudki.