28.08.2018
Lihula sammas 2005. aastal hoiukohas.
EKRE esimees Mart Helme ütleb ajalehes “Lääne Elu”, et andis Lihula samba mälestusüritusele 2. septembril oma heakskiidu ja nõusoleku.
“Lihulas ei toimu midagi seadusevastast – me paneme samba kaheks tunniks aluse peale, viime läbi mälestustseremoonia. kirikuõpetaja Meelis Malk peab väikese jutluse, mõned meie aktivistid võtavad sõna ja kohal on ka kaks Läänemaa meest, kes võtsid osa Sinimägede lahingust,” kirjeldab Mart Helme kavandatavat.
EKRE juhi sõnul on häbiväärne see, kuidas kapo gorillad on näiteks Sinimägede ürituse kaaperdanud ja otsustavad valikuliselt, keda sisse lasta ja keda mitte. “Meil ei ole enam tegemist vaba ja demokraatliku, vaba eneseväljendust lubava ühiskonnaga — kõike tahetakse sordiini alla suruda ja mina kui demokraatiat austav inimene ei ole sellega nõus,” ütleb ta.
Mart Helme nendib, et eestlased jäid viimases suures sõjas hammasrataste vahele, sõdides nii laskurkorpuses kui Saksamaa poolel, kuid viimasel puhul mitte Reichi eest, vaid bolševismi vastu. “Need, kes sõdisid kaotaja poolel, on nüüd korraga kurjategijad ja vaenlased! Mina ja erakond ei ole sellega nõus!” lisab ta. Kapol ja selle peadirektoril Arnold Sinisalul soovitab Helme tegeleda tõeliste julgeolekuohtudega ja mitte pugeda venelaste eest, samuti nende ees, kes ajalugu ei tunne ja sellest aru ei saa.
Mart Helme toetab samba ülespanekut alatiseks, eriti kui Eestis on ikka veel üleval punaväelastele pühendatud mälestussambad – nende ja hävituspataljonide meeste kuriteod tekitavad eestlastes siiani valu. Mis aga puutub Lääneranna vallavanema juttu, et valda ei ole üritusest teavitatud, siis tegu on avaliku koooleku, mitte avaliku üritusega, mis nõuaks vallaga kooskõlastamist. Politseid aga on koosoleku toimumisest teavitatud ja nad on selle teadmiseks võtnud.
“Me võitleme demokraatliku eneseväljenduse vabaduse ja kodanikuõiguste eest, sest see ei ole ainult Lihula sammas, mis inetult ja inimväärikust alandavalt 14 aasta eest maha võeti,” võtab Mart Helme teema kokku.
Lihula sambal polnud haakristi ja 2004. aastal seda analüüsinud semiootik Peeter Torop on öelnud, et sellel on kõikvõimalik SS-sümboolika summutatud, tegu on Saksa sõjaväemundrit kandva mehega ning sellel on välja toodud hoopiski tugev Eesti aspekt. Pealegi pole Relva-SS-i, milles eestlased sõdisid, kunagi kuritegelikuks kuulutatud.