04.06.2025
Mart Helme kõnelemas.
Kolmapäevases infotunnis tõstatas EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme küsimuse riigi julgeolekust, mida Kristen Michali valitsus oma rändepoliitikaga oluliselt kahjustanud on.
Mart Helme: “Me loeme ajakirjandusest ja kuuleme ka ministrite käest, näiteks härra Keldo on meil käinud rääkimas seda, et Eestis on väga suur tööjõu vajadus, meil on vaja spetsialiste. Ja neid spetsialiste tuuakse meile muuhulgas ka sellistest riikidest nagu Kesk-Aasias Usbekistan ja mõned teised. Samal ajal me näeme, kuidas meil peaaegu et glorifitseeritakse ajakirjanduses seda, kui noored pered kolivad ära kusagile Hispaaniasse või kusagile veel eksootilisemasse kohta.
Ja samal ajal oleme me enneolematult keerulises julgeolekulises olukorras, kus tegelikult peaks kogu meie rahvas olema ühel meelel selles suhtes, et Eestist ei minda praegu ära, see on Eesti hülgamine saatuslikul hetkel. Ja et Eestisse ei lasta inimesi, kes võivad olla ohtlikud meie julgeolekule. Minu küsimus ongi, et kuidas teie näete seda olukorda, et meil oma inimesed kipuvad lahkuma ja me püüame neid asendada immigrantidega meile kultuuriliselt võõrastest, aga võib-olla ka julgeolekuliselt ohtlikest piirkondadest?”
Kuna peaminister väitis, et mingit julgeolekuohtu pole, küsis Mart Helme uuesti: “Ma ei küsinud niivõrd tööjõu seisukohast, kuivõrd ma küsisin ikkagi julgeoleku seisukohast, sest et niipalju kui on olnud siin kontakte ka meie julgeolekuasutuste esindajatega, nad ütlevad, et neil on protsess kontrolli alt väljumas, nad ei suuda kontrollida kõiki neid, lausa masse ei saa öelda, aga ikkagi väga arvukaid inimesi, kes meil siin pendeldavad nii hooajaliste töölistena kui ka lepinguliste töölistena kui ka renditöölistena kui ka muud.
Sellel on väga selge julgeolekuline aspekt. Kui me räägime ka näiteks islamikogukondadest, siis islamikogukondade puhul on ju väga selgelt näha Lääne-Euroopa praktika najal, et nad moodustavad kultuuriliselt võõraid rühmitusi riigis, nad ei integreeru. Isegi kui nad keele selgeks õpivad nagu kuskil Rootsis või mujal, siis see ei tähenda veel nende integreerumist – nad elavad paralleelmaailmades, nad korraldavad igasuguseid ekstsesse, tänavarahutusi, terroriakte. See on nüüd niisuguse siseturvalisuse küsimus.
Aga minu küsimus oli laiem, et kuidas meil ikkagi on üldse selle niisuguse suhtumisega, kui meil noored inimesed ütlevad, et nad ei taha ennast siduda enam Eestiga ja tahavad ära minna Eestist mujale, sest seal on paremad palgad, seal on inimlikum suhtumine, seal on parem kliima. Meil tekib olukord, kus meil Eesti rahvas vahetataksegi välja.
Ja need niisugused manipulatsioonid siin statistikaga, et meil on ainult nii vähe mingi kvoodi alusel tulnud – noh, see kõik ei pea ju paika. Meil lõunapiir on praktiliselt täiesti kontrollita. Meil teistest Euroopa Liidu riikidest võib tulla inimesi sisse ilma igasuguste piiranguteta ja sinna tuleb inimesi ka kolmandast maailmast ja tulevad teiste riikide kaudu Eestisse.
Nii et küsimus on ikkagi väga tõsine: keda me siis ühel hetkel kaitseme? Keda Eesti poisid lähevad kaitsma ühel hetkel, kui tõesti peaks tekkima idanaabriga konflikt – kas neidsamu kolmandast maailmast tulnud inimesi või eestlasi? Siin on ikkagi mingisugune kontseptuaalne segadus.”
Mart Helme täpsustas ka üht Michali vastust: “Eei ole niimoodi, et inimesed lähevad kuskile ainult õppima või rändama. Inimesed müüvad oma vara siin maha ja lahkuvad kavatsusega lahkuda igaveseks ja siduda oma elu mõne teise riigiga. Ja need ei ole mitte üksikjuhtumid, isegi ajakirjanduses leiab nende juhtumite kajastamist päris palju. Aga tegelik pilt on ikkagi päris troostitu. Ja need on elujõulised lastega pered tihtipeale.
Nii et mis on ikkagi valitsuse mõte, kuidas ikkagi tekitada olukord, et inimesed tunneksid, et Eesti on nende kodu ja nad tahavad siin olla ja mitte siit koos lastega ära minna, müües maha kõik, mis neid siin materiaalselt seob?”