16.09.2026
Mart Helme.
Kolmapäevases infotunnis küsis Mart Helme peaminister Kristen Michalilt otse, et kas too loob kõrgeima sõjaväelise taustaga inimeste ministriks toomise ja neile erisooduste andmisega võimuhuntat?
Mart Helme: “Minu küsimus puudutab julgeolekut, aga see julgeolek, kuna me väga palju räägime laiapindsest julgeolekust, puudutab ühtaegu nii meie sõjalist julgeolekut, välispoliitilist julgeolekut kui ka sisepoliitilist julgeolekut. Ja kui tuli avalikkusesse, et Martin Heremist võib saada järgmine kaitseminister, siis avalikustas ajakirjandus ka tema nii-öelda tingimused või nõudmised.
See meenutab mulle natukene ajalugu. Kui Venemaal upitati tsaarinna Anna Joannovna võimule, siis talle esitati ka teatud tingimused. Neid tingimusi ta täitma ei hakanud. Aga see on niisugune lüüriline kõrvalepõige.
Tingimused olid sellised, et tal peab olema voli üle ministeeriumide asju ajada, üle ametkondade asju ajada ja kiirendada protsesse, mis tähendab seda, et libisetakse üle igasuguste hanketingimustest ja muudest protseduurilistest reeglitest. Minu küsimus on selline, et kas need olid siis teie valitsusele ja teile isiklikult vastuvõetavad tingimused, et Martin Heremile antakse võimalus selliseks huntapealikuks hakata, et te olete tema hunta peaminister? Või ikkagi toimus mingi korrektsioon, mida avalikkusele ei ole vahendatud, ja te lükkasite seesugused kõrgendatud pretensioonid tagasi? Palun sellele vastust, tõenäoliselt huvitab see ka laia üldsust.”
Täiendavas küsimuses jätkas Mart Helme: “Väga veenev ei olnud, ma väga vastust ei saanud. Mis siis ikkagi tähendab – kuidas öelda? – tema õigus ajada asju teiste ministeeriumide üleselt? Kas see tähendab nüüd seda, et mingil hetkel avastavad nii siseminister kui ka välisminister või ükskõik kes teine, kolmas või neljas minister, et nad on fakti ette seatud ja fakti ette seadmise taga on peaministri toetus, peaminister ütleb, et jah, nii on ja see on vajalik, et Putin ei tuleks siia oma näppe toppima, ja teie peate sellega leppima. See ei ole demokraatlik, see ei ole õigusriiklik ja see ei tähenda ka seda, et meil on tsiviilkontroll. Martin Herem endise sõjaväelasena, kõrge sõjaväelasena, kaitsejõudude juhina – ma näen siin ikkagi rollikonflikti tsiviilkontrolli võtmes väga selgelt. See on ka probleem ja seda tuleb meil siin Riigikogus kindlasti tõsiselt jälgima hakata, et see probleem ei ületaks teatud taluvuse taset.
Aga ma tulen nendest asjadest natukene kõrvale. Me oleme nüüd jälginud seda sõda, mis toimub Ukrainas, pikalt ja näinud, kuidas Venemaa on oma droonitootmise ja ballistiliste rakettide tootmise võimekust hüppeliselt suurendanud ja ründab Ukrainat päevas, ööpäevas, tihtipeale sadade droonidega ja kümnete ballistiliste rakettidega. See tähendab seda, et kui meil peaks tekkima konflikt Venemaaga, võib sama saatus tabada ka meid. See tähendab seda, et me peame praegu väga tõsiselt rääkima mitte ainult relvade muretsemisest ja laskemoona muretsemisest, vaid ka elanikkonnakaitsest, elanikkonna evakueerimisvõimekusest, neile elutingimuste tagamisest ja kõigest muust. Minu küsimus on nüüd selline, et missugused on praegu valitsuse plaanid, et kiirkorras siin tegematajätmisi korda tegema hakata, sest nagu näitas meile ka Pärnu üleujutus, õnnetused tulevad ikka ootamatult. Ja kui nad ootamatult tulevad, siis mingi valmisolek peab ikkagi olema. Minu küsimus puudutab praegu eelkõige seda, aga loomulikult palun ka kommentaari tsiviilkontrolli kohta.”
Lisaküsimuse küsis Helle-Moonika Helme: “Ma tulen tagasi kantsler Kuuse ja uue kaitseminister Heremi vastuolude juurde.
Herem seadis tingimuse, et Kuusk peab lahkuma, ja ta on nüüd selle põhjuseks öelnud, et nende arusaamad riigikaitse ülesehitamisest on erinevad. Äkki ütlete siis teie, et millised need arusaamad siis olla võivad? Teie töötasite ju koos kantsler Kuusega pikka aega, kõik oli hästi, teie toetus ju oli olemas. Ja nüüd on ta lahti lastud ja teie võtate tööle kaitseministri, kes ütleb, et see riigikaitse ei ole see, et tema hakkab nüüd midagi muud üles ehitama, et teie hakkate nüüd seda toetama.
Öelge nüüd, mida iganes Herem selle all mõtleb, et kas teie võite välja tuua need asjaolud, mida ta silmas peab. Te olete ju toetanud Kuuske ja tema seisukohti ja nüüd hakkate toetama Heremit ja tema seisukohti. Kus need vastuolud on?
Herem on öelnud ka, et Kaitseministeeriumi ohuhinnang temale ei sobinud. Aga teile on see siiamaani ju sobinud. Jällegi, et mis on see erinevus, et mida te toetasite siis enne ja mida te hakkate toetama nüüd, nii selle riigikaitse ülesehitamise koha pealt kui ka Kaitseministeeriumi ohuhinnangu koha pealt? Enne teile sobis; nüüd Kuusk lasti lahti – nüüd hakkab teile mingi muu asi sobima. Kus see erinevus on? Mis sobis teile enne, teile nüüd ka ei sobi, hakkab nüüd sobima. Rääkige nendest asjadest!”
Mart Helme hilisem küsimus: “Helle-Moonika küsimusele te nüüd väga sisuliselt ei vastanud, mis puudutab seda, et kui te enne olite nõus ohuhinnangutega, siis nüüd nagu enam ei ole. Ja minu arvates see, mis on Herem öelnud, et kuue kuu pärast võib lõppeda sõda ja siis kuue kuu pärast veel lisaks tuleb Venemaa meile juba kallale – meie luureasutused nagu ei jaga seda. Ja ka ametist lahkunud või lahkuv kaitseminister Pevkur on öelnud, et see nii ei saa olla, et Herem kirjutab ette luureasutustele, missugune prognoos peab sealt tulema.
Ja minu küsimus on, et kas see ongi nüüd näide sellest, kuidas Herem kavatseb hakata üle institutsioonide ja üle ministeeriumide sõitma ja peale pressima oma arvamusi ja oma veendumusi, arvestamata seda, mis siis tegelikult on tegelikkuses pädev?”