Riigikogu opositsioonierakonnad ei toeta siseministeeriumist kooskõlastusringile läinud eelnõu, mis praegusel kujul reguleerib nii lähisuhtevägivalla vastast tegutsemist kui ka rahvakogunemiste piiramist. Samuti siseministri ametit pidanud EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et ametnikud üritavad kehtestada oma suvaõigust erinevate rahvakogunemiste lubamiseks ja mitte lubamiseks.
“See on selline võmmi mõtlemine, mida me näeme praegu Eestis erinevate eelnõude ja kavatsuste käigus ilmnemas. Antud juhul see lähisuhtevägivalla teema ongi võetud kattevarjuks sellele, et tegelikult hakata meil suvaliselt ja valikuliselt otsustama, missuguses ulatuses ja kes ja millal tohib meelt avaldada ja millal ei tohi,” sõnas Helme.
“See sisuliselt tähendab ju seda, et ma anname mingitele suvalistele ametnikele õiguse otsustada, mida nemad peavad ohtlikuks ja mida nemad ei pea ohtlikuks. Inimene on ju nii mugav loom, kui tal vähegi olla on võimalik. Kui ametnik arvab, et miks ma peaksin ennast liigutama hakkama, kui ma saan juba eelnevalt öelda, et kogunemist ei tee või selliseid üritusi me ei luba teil korraldada, sellepärast, et me leiame, et see võib olla kuidagi ohtlik,” lausus Helme.
Helme sõnul on Eesti seadusandlus juba praegu nii lähisuhtevägivalla vastase võitluse kui ka meeleavalduste piiramise puhul täiesti piisaval määral olemas.
“See on tüüpiline eestilik ülereguleerimine. Aga meil ei põletata autosid ja kumme tänavatel, meil ei ole igasuguseid antifasid ja maskides jõukusid, kes käivad, meil ei sunnita politseinikke neegrite ees põlvitama, et paluda andeks kolonialismi pattude eest ja muud seesugust. Meil on seadusandlus täiesti piisavalt olemas. Karistusseadustikus on kõik need asjad juba reguleeritud. Küsimus on selles, et karistusseadustik ei anna praegu igasugustele võmmidele ja ametnikele suvaõigust kasutada. Ja sellest karist tahetakse praegu üle saada,” rääkis Helme.
Helme sõnul üritavad ametnikud minna mööda ka põhiseadusest ja seda ei saa lubada. “Tahetakse põhiseadusest ka tasapisi kuidagi mööda hiilida ja tagauksest sisse sokutada mingisugused seadused, mis just nagu tühistavad meile põhiseaduses ettenähtud õigused,” sõnas ta.
“Me näeme, et viimasel ajal just ja ikka julgeoleku peale osundades, on meil tekkinud niisugune ofensiiv meie kõikide õiguste piiramiseks. Ja mina seon seda ikkagi liberaalse frondi hirmuga kaotada võim. Ja selleks, et võimu mitte kaotada, et võimu kaotus tekitada võimalikult keeruliseks kõikidele opositsioonilistele jõududele, siis püütaksegi igasuguste uute algatuste kaudu niisugust meelsuse väljendamist piirata ja kontrolli alla võtta,” rääkis Helme.
Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.
Samas seisab eelnõu seletuskirjas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) teatas nüüd aga sotsiaalmeedias, et viibimiskeelu kohaldamise lävendit vähendava eelnõu suhtes on olnud ministeeriumide ametnike vahel möödarääkimisi. Edasi liigutakse nüüd ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga ning rahvakogunemiste keelamiseks mõeldud ohulävendi vähendamine on eraldi teema.
See on juba teinekord lühikese aja jooksul, kui Taro on pidanud oma plaane muutma, kuna need on langenud avaliku lauskriitika alla.
Alles septembris tunnistas ebapädev minister oma viga ja loobus edasiminekust meelsuskontrolli seaduse väljatöötamiskavatsusega, mis langes avalikkuses kriitika alla.
Allikas: ERR