28.01.2020
Mart Helme siseministrina
Siseminister Mart Helme ütles teisipäeval õpirännet käsitleval pressikonverentsil, et õpirännet ei saa kujundada ainult lähtuvalt kõrgkoolide majanduslikest huvidest, vaid arvestada tuleb pikaajalisi mõjusid ühiskonnale.
„Tahame Siseministeeriumi algatatud eelnõuga ennetada ja tõkestada olukordi, kus õpirände eesmärk ei ole mitte hariduse omandamine, vaid Schengeni alale pääsemine ja püsivalt elama asumine,“ rääkis siseminister Mart Helme. „Mitmete Eesti ülikoolide, eelkõige erakõrgkoolide tegevus lähtub peaasjalikult oma majanduslikust kasust, kuid ei arvesta riigi ühiskondlike või majanduslike vajadustega. Kolmandate riikide tudengite osakaal on neis koolides suur, kuid nende õpitavad erialad – näiteks ärindus või avalik haldus – ei lisa meie ühiskonda puuduolevat tööjõudu.“
„Senine õpirände regulatsioon ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise aspektidega,“ sõnas kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. „Selle tulemusel on Eestisse moodustunud varem esindamata Eesti ühiskonnast oluliselt erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga suurenenud kogukonnad Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist, millega võivad kaasneda pikemas perspektiivis ühiskonnale ebasoovitavad mõjud nagu lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Lisaks on õpirändega kaasnev pereränne toonud kaasa koormuse suurenemise avalike teenuste – näiteks perearsti teenus ja laste haridus – tarbimiseks.“
Ruth Annus rõhutas, et eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu riikidest pärit tudengeid ega piira tegelikult ka kolmandate riikide kodanike Eestisse õppima tulemist ja siin õppimist.
Siseminister Mart Helme saatis möödunud aasta 18. detsembril kooskõlastusringile välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on korrastada õpirände ja sellega kaasneva pererände tingimusi. Siseministeerium jätkab tagasiside põhjal läbirääkimisi erinevate osapoolte ja huvigruppidega nii muudatusettepanekute kui ka eelnõu jõustumise aja osas.
Rahvastikuregistri andmetel on Eestis elavate Nigeeria ja India kodanike arv paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. Enamik neist on saabunud Eestisse üliõpilastena. Kui Nigeeria kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 435, siis 2019. aasta algul 600 ja 2020. aasta hakul juba 713. Kui India kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 532, siis aasta hiljem 619 ning tänavuse aasta alguses juba 849. Kokku õpib Eestis üle 5000 välisüliõpilase, kellest ligi pool on Euroopa Liidust ja teine pool kolmandatest riikidest.
Kogukondade suurenemisele viitab ka see, et oluliselt on kasvanud pikaajalise viisa alusel ajutine viibimine Eestis sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Ajutise viibimisalusega töötajal või õppijal on võimalik võtta Eestisse kaasa samadel tingimustel viibimisalusega pereliikmed.
Eesti on jõudnud olukorda, kus niinimetatud riskiriikidest pärit üliõpilaste arv ja osakaal pidevalt kasvab. Valdav enamus neist ei kavatse pärast õpingute lõppemist kodumaale naasta, selle asemel toovad nad hiljem Eestisse ka oma pereliikmed. Tegelikkuses on siiatulnute eesmärgiks saada elamisluba ning jääda edasi Euroopa Liitu.
Enamikul õpingute lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda. Põhjuseks on vähene eesti keele oskus, aga ka see, et Eesti kõrgkoolid ei koolita rahvusvahelistel õppekavadel välisspetsialiste Eesti tööturu vajadustest lähtuvalt.
Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes töötatakse õpingutele mittevastava madalama kvalifikatsiooniga tööl, mis omakorda võib kaasa tuua sisemise solvumise ja pettumise. Sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda soodsa pinnase radikaliseerumisele ja sedakaudu terrorismile.
Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, subjektiivne õigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabumiseks ja seal viibimiseks.
Eeltoodust tulenevalt, ei ole kolmanda riigi kodanikul ka õigust asuda Eestisse elama õppimise või töötamise eesmärgil. Seetõttu ei saa erinevatele välismaalaste gruppidele pikaajalise viisa või elamisloa andmiseks erinevate tingimuste seadmine välismaalaste seaduses mingil viisil riivata nende õigusi.