Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme: Ossinovski tegi vastutusest kõrvale hiilides umbusalduse iseendale

-
11.04.2018
Jevgeni Ossinovski
© Kristjan Teedema/Postimees

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees  Mart Helme võtab kokku selle, mis juhtus minister Ossinovskiga – kui seda vaadates sotside roosad prillid kõrvale heita.

“Kas mäletate naljalugu mehest, kes pärast sauna aluspesu pahupidi pööras ja siis kiitis, kui hea on puhta pesuga olla?

See lugu meenub, kui vaadata, mis põhjendustega lahkub ministri ametist Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Mees, kes nii eelmise, Taavi Rõivase valitsuse, kui nüüdse, Jüri Ratase valitsuse ministrina on osalenud kõigi nende praeguseks ilmselgelt kiiva kiskunud ja avalikkuses kasvavat pahameelt põhjustavate otsuste väljatöötamisel ja läbisurumisel, teeb nüüd näo, nagu oleks need kõik talle täiesti võõraste valitsuste tehtud. Ossinovskil endal on kõige selle juures tema oma arvates vaid üks süü: ta pole osanud rahvaga piisavalt südamest südamesse rääkida. Valitsusvastutusest vabana ta selle vea aga parandab!

Ai-vai, ütleks juut. See, et pool Eestit süstib Läti vahet ja jätab sadu miljoneid eurosid Läti riigi eelarvesse; see, et haigekassa on 200 miljoni euroga miinuses; see, et üle riigi sulgetakse seitsekümmend apteeki; see, et likvideerimisele lähevad sünnitusosakonnad Valgas ja Põlvas ning seegi, et ravi kättesaadavus on muutumas kodanikele üha suuremaks luksuseks, ei puutu temasse kui töö- ja tervishoiuministrisse. Tema tegi oma ametis õigeid asju, millest ta avalikkusele aga paraku midagi teada ei andnud. Tõepoolest – pahupidi pööratud „puhas“ pesu missugune!

Ent kuidas on siis lood tegelikult? Tegelikult mõistis Ossinovski ilmselt juba möödunud aasta lõpul, et tema enda intriigide ja reeturlikkuse tulemusena kokku pandud valitsus Keskerakonna juhtimisel on  ummikusse jõudnud. Selle valitsuse peaminister Jüri Ratas on avalikkuse ees küll varmas populistlikke (kuid tegelikkuses katteta) lubadusi jagama, ent tegeleb praktikas põhiliselt üksnes omavahel purelevate osapoolte tati ja traadiga koos hoidmisega.

Ossinovski nägi ka, et sisuliselt on Ratas lasknud ennast muuta nii jultunud väljapressimist harrastava IRL-i kui ka sama jultunud väljapressimist harrastava Keskerakonna vene tiiva pantvangiks. Nimetatud pantvangistusest – aga samuti iga päevaga üha lähemale jõudvatest valimistest – tulenevalt ei ole Ratas nõus lauale tõstma ühtegi teemat, millega sotsid oma elektoraadi ees hiilata saaksid. Samas jättis Ratas “suuremeelselt“ rahva pahameele alkoholiaktsiiside tõusu eest Ossinovski kanda. Tulemused olid näha sotside reitingu järjekindlast langusest.

On mõistetav, et selles olukorras tuli Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehel midagi ette võtta, kuna ilmselgelt hakkas tal jalgealune tuliseks minema ka erakonnas, mille ta mäletatavasti inetute käteväänamiste ja intriigide tulemusena omal ajal Sven Mikserilt üle lõi. Kõrgendatud ootuste ja lubatud triumfaalse tõusu asemel viis ta erakonna aga kõigi aegade kõige kriitilisemasse seisu.

Niisiis, tegelikult. Järeldus nr. 1: Ossinovski põgenes vastutuse eest. Ja järeldus nr. 2: Ossinovski tõttas kindlustama oma jalgealust erakonnas.

Ometi – ja see on järeldus nr. 3 – selle kõigega avaldas ta üksnes umbusaldust iseendale ja tunnistas, et on nii ministri kui ka erakonna juhina läbi kukkunud. Seda enam, et taandumine tuli liiga hilja ja liiga kohmakalt. Valmistanuks Ossinovski oma tagasiastumise korralikult ette, pakkunuks ta samal ajal välja ka temalt ameti üle võtva uue ministri nime. See oleks jätnud soliidse mulje ning viinud ühtlasi fookuse Ossinovskilt vähemalt osaliselt ka järgmise ministri isiku ja sobivuse vaagimisele. Nüüd on Ossinovski aga sadulast löödud rüütlina üksinda keset areeni ja isegi omadel on talle raske kaasa tunda.

Jääb veel küsimus: mis edasi? Edasi võib tulla Ratase valitsuse lagunemine või muutumine vähemusvalitsuseks. Meeleheitlikus olukorras Ossinovskil ongi õigupoolest vaid kaks valikut: kas jätkata pettunud fraktsioonikaaslaste hulgas tiksumist Riigikogus või lüüa riigieelarve strateegia arutamise ajal rusikas lauale ning pauguga koalitsioonist lahkuda. Et siis viimased pool aastat apelleerida valija haugi mälule ning opositsioonis valitsuse kritiseerimise võimalusele.

Sotside taoline käik võib muidugi tähendada Ratase valitsuse täielikku lagunemist, sest oma eksistentsi jätkamiseks vajab kõigi keskerakondliku valitsuse rumalustest distantseerumise hapnikku ka IRL. Või siis keskerakondliku valitsuse jätkamist vähemusvalitsusena, millesse kaasatakse samuti oma vajadust meeleheitlikult tõestama pidav Vabaerakond.

Viimasele variandile lisab tõenäosust asjaolu, et ei Reformierakond ega Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ole huvitatud viimase pooleteise aasta jooksul Keskerakonna, IRL-i ja sotside seljas olnud pesu pahupidi pööramisest ja selle puhtaks kuulutamisest.”