11.11.2018
EKRE esimees Mart Helme
Meie vana poliitkartell ei kavatse sõrme otsagi liigutada selleks, et Marrakechi leping tõepoolest Eesti esindaja allkirjata jääks. See millega nemad tegelevad, on järjekordne rahva petmiseks mõeldud näitemäng, vee sogamine, et inimesi, kes tõepoolest meie riigi suveräänsuspuude pärast mures on ja tõepoolest Eesti muutumist kolmanda maailma rahvastikuülejäägi prügikastiks pelgavad, segadusse ajada, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
Reformierakondlased, kes 2015. aastal tollase peaministri Taavi Rõivase (ja mitte ainult tema) suu läbi pagulaste Eestisse lubamist jõuliselt vastustama asunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmeid rassismis süüdistasid ja ironiseerisid, et me tahame riigile müüri ümber ehitada ning Eestist Põhja-Korea teha, on ühtäkki meelt muutnud.
Erakond, kelle võimuloleku ajal on Eesti oma suveräänsuse sisuliselt Euroopa Komisjonile loovutanud, avastas möödunud nädalal, et Eesti suveräänsuse suhtes vaenulikud jõud – sotsid ja Keskerakond ning nende varjus salakavalalt ka reffide endi kätega pukki upitatud president – kavandavad Eesti suveräänsusest pagulasküsimuses loobuda ÜRO kasuks. Mõtleks, Reformierakond polegi detsembri keskel Marokos Marrakechis presidendi poolt allkirjastada kavatsetavast migratsioonilepingust midagi kuulnud. Mis sellest, et lepingut on ette valmistatud juba viimased kolm aastat – seega siis osaliselt ka ajal, mil nii peaministri kui välisministri portfell kuulusid Reformierakonnale. Kas tõesti tegelesid ametnikud leppega omal initsiatiivil ja kurikavala plaaniga valitsus ning riigikogu ühel hetkel lihtsalt fakti ette seada? Kui nii, siis saame aru, miks riik Reformierakonna juhtimisel järjekindlalt alla käis ja peenhäälestamisse mandus. Kui ei, siis seda silmakirjalikum on reformierakondlaste ahastavad hüüatused nüüd. Seda enam, et lepingut tutvustati riigikogu välisasjade komisjonile ka kevadel. Tõsi küll, täpselt nii nagu lepingu pooldajad seda praegugi esitlevad – kui midagi, millel pole Eestile siduvaid tagajärgi. Mis on loomulikult vale.
Niisiis. Vähem kui neli kuud enne valimisi võtab Reformierakond immigratsiooni- ja pagulasvastaseid poose. Vaatame siiski lähemalt, mida nad selles kontekstis räägivad. Tegelikult mitte midagi sisulist. Põhimõtteliselt kurjustavad nad üksnes selle üle, et riigikogust on Marrakechi lepingu ettevalimistamisel mööda mindud ja et presidendile pole teada olevalt riigikogu kaasavalt leppele (mis kannab muide taas eksitavat ja kummalist nimetust „kompakt”) allkirjastamiseks volitusi antud.
Kui nüüd meenutame, kuidas Vao pagulaskeskuse põlemiskindlast materjalist seina kurikuulsa süütamise peale kogu jõustruktuuride raskust kaasates kohale tormanud peaminister Taavi Rõivas kogu eesti rahva pihta tuld ja tõrva sülitas, siis on reformerite tänane poos muidugi täiesti üheselt mõistetav. Nad ei kavatse ei nüüd ega tulevikus liigutada sõrmeotsagi, et tegelikult nende poolt tekitatud Eesti suveräänsuspuude likvideerimisel kaasa lüüa. Nad ei kavatse sõrme otsagi liigutada ka selleks, et Marrakechi leping tõepoolest Eesti esindaja allkirjata jääks. See millega nemad tegelevad, on järjekordne rahva petmiseks mõeldud näitemäng, vee sogamine, et inimesi, kes tõepoolest meie riigi suveräänsuspuude pärast mures on ja tõepoolest Eesti muutumist kolmanda maailma rahvastikuülejäägi prügikastiks pelgavad, segadusse ajada.
Mida refikad siis teevad? Kirjutavad kurje Facebooki postitusi. Juriidiliselt oi kui siduv! Rahva vastuseisu Marrakechi lepingule oi kui võimsalt mobiliseeriv! Tellivad väliskomisjonile lepingu juriidilise analüüsi selle järelmitest Eestile. Ja siis? Me ju teame, et vastust tuleb oodatult poliitkorrekne ja ütleb: kõik on korras, leping pole Eestile siduv, mis sellest, et seal lehekülgede kaupa loetletakse kohustusi, mida lepingule allkirja andnud riikidelt oodatakse. Ja meie presidentki on ju selge sõnaga öelnud, et ootab kannatamatult, et saaks lepingule allkirja anda ning et siis tuleb seda ka ellu viima hakata.
Poliitkartell! Teie eesti rahva reetmist õigustav valelikkus ja silmakirjalikkus on tülgastavad. Teie teadmisel ja tõenäoliselt ka osalusel pesevad pangad sadade miljardite eurode kaupa venelaste musta raha – ometi räägite selle juures julgeolekust ja sellest, et need, kes teid kritiseerivad, on Putini käsilased. Te olete omaks võtnud valeliku ja demagoogilise tõlgenduse meie põhiseadusest, kust te oskate tsiteerida vaid neid paragrahve, mis räägivad sellest, et kedagi ei tohi diskrimineerida usu, nahavärvi jne alusel, aga te ei tsiteeri praktiliselt kunagi meie põhiseaduse preambulit, mis ütleb, milleks Eesti riik üldse loodud on.
Ja nüüd tahate te Eestit, mis ikka veel, ka veerand sajandit peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist vaevleb tollase migratsiooni järelmite käes, üle ujutada mustade massidega kolmandast maailmast, sest just selle legaliseerimiseks ja allkirjastanud riikidele kohustuste määramiseks on Marrakechi leping koostatud.
See on lepe, mis nõuab riikidelt arstiabi, hariduse ja juriidilise abi andmist immigrandile arusaadavas keeles ja tasuta. See lepe nõuab, et riigid muudaksid vihakõne keelustamise loosungi all karistatavaks immigratsiooni või immigrantide kritiseerimise. See lepe nõuab, et valitsused asuksid ajakirjandust suunama immigrante heas valguses näitaval viisil ning kehtestaksid õppeprogrammid koolides, mis aitavad immigratsiooni populariseerida. Peale selle näeb dokument ette, et kõik valitsused peavad andma kodakondsuse kodakondsusetutele isikutele, aga ka seda, et pagulasstaatust omavad isikud saavad end võimalikult vähese vaevaga ümber vormistada alalisteks elanikeks või lausa kodanikeks.
Et selle kõigega on nõus sotsid, on mõistetav. Nemad vihkavadki rahvusriike. Et sellega on nõus keskerakondlased, on samuti mõistetav, sest nemad näevad siin oma tulevasi valijaid. Et sellega on nõus isamaalased, pole samuti üllatav – nad on Eesti reetmisega tegelenud 1992. aastast alates. Aga üksnes lolle võivad petta reformerite äsjased immigratsioonivastased poosid. Teist, kullakesed, pole Eesti suveräänsuse ja rahvuslike huvide kaitsmisel kunagi asja olnud ega ole ka see kord. Jürgen võib ju Facebookida ja Marko juriidilisi (liba)analüüse tellida. Tegelik võitlus selle nimel, et Eesti jääks Eestiks, jääb ikka üksnes EKRE kanda. Aga eks me selleks ju poliitikas olemegi.
Mart Helme,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees