21.06.2020
Mart Helme
Lihula sündmus tekitas diskussiooni relvade üle. EKRE esimees Mart Helme ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti relvaseadus on piisavalt karm ning selle üksikjuhtumi põhjal midagi põhimõtteliselt muuta pole vaja, välja arvatud see, et tuleb tõsisemalt suhtuda relva taotlevate inimeste taustakontrolli.
„Ma ise ei ole relvaomanik, olen seisukohal, et kui konflikt tuleb, tuleb vaenlase käest relv võtta. Mul on küll oma väike mõõgakollektsioon. Aga kuna ma pole relvaomanik, siis ma väga hästi ei orienteeru selles, mis see poolautomaatrelv või automaatrelv on,“ rääkis siseminister. „Minu jaoks on automaatrelv Kalašnikov. Aga tuleb välja, et on ka mingid poolautomaatrelvad, mis on praegu tsiviilkäibes lubatud. Ütlesin, et niisugused ei peaks olema, aga ma pidasin silmas just neid lahingurelvi. Ja lahingurelva pole ehk tõesti oma vara kaitseks vaja.“
Ta lisas, et relvaseadust põhimõtteliselt muuta pole vaja, kuid seda saab karmistada üksikutes lõikudes. Näiteks – kui noor inimene taotleb relvaluba, on ta suhteliselt puhas leht. Aga siis läheb viis aastat mööda ja selgub, et ta on korduvalt vahele jäänud narkootikumidega ja on olnud jamad, siis on iseenesestmõistetav, et niisugustel puhkudel, kui on tekkinud kahtlus, et inimene on sattunud sõltuvuste küüsi, relvaluba ei pikendata.
Praegu on nii, et kui inimese karistus on kustunud, siis tuleb teha ekstra päring. „Ilmselt on üle jala lastud. Päringu korras on see võimalik. Ongi see, et relvaseadust ei tule karmistada, vaid protseduurireegleid tuleb täpsustada,“ rõhutas ta, lisades, et loomulikult on kriitilise tähendusega psühhiaatriliste lubade andmine. „Psühhiaatrid on juba torisenud, et neid süüdistatakse. Aga kui meil on selline olukord nagu Lihulas nägime, siis ma ei taha anda siin omapoolseid ebakompetentseid ekspertiise, aga mulle tundub küll, et inimene oli sedavõrd ebastabiilne, et ta poleks pidanud luba saama.“
UU