Teisipäeva tõi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Riigikogu ette koputajaseaduse ehk “tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu, mis sai Mart Helmelt hävitava hinnangu osaliseks.
Mart Helme: “See eelnõu, mis meil siin arutusel on, oli meil arutusel ka fraktsioonis. Ja võtsime sellise hoiaku, et kuulame esimese lugemise ära ja siis langetame otsuse. Aga minu arvates meie otsus järgmisel fraktsiooni koosolekul selle eelnõu osas on teha eelnõule katkestamisettepanek, sest see eelnõu on järjekordne samm tsensuuri, ühiskondliku arvamuse, kodanike vaba tahte, ettevõtete ettevõtlusvabaduse ja kõige selle üle kontrolli kehtestamiseks. See ei ole vastuvõetav.
Mida me kuulsime praegu ka esitlusest, on see, et korrutati järjest, kuidas Eesti on õigusriik. No Eesti ei ole õigusriik. Kui Eesti oleks õigusriik, nagu ma oma küsimuses ütlesin, siis ei oleks Kaja Kallas praegu Euroopa välisasjade kõrge esindaja, sest ta oleks väga selgelt jäänud tule alla oma abikaasa äridega Vene suunal. Võib ju öelda, et kuritegu ei sooritatud ja seetõttu ei ole seda võimalik ka kuidagimoodi juriidiliselt käsitleda.
Aga peale juriidilise käsitluse on ka moraalne käsitlus, on poliitiline vastutus. Niisugused asjad õigusriigis on sama kaalukad, lugupeetud justiitsminister, need on sama kaalukad kui juriidilised asjaolud. Ja need moraalsed ja poliitilised asjaolud ei peaks olema võimaldanud tal peaministrina jätkamist ja loomulikult veel edutamist kuskile kõrgemale positsioonile.
Kui Eesti oleks õigusriik, siis ei oleks kusagile maailma avarustesse kadunud teie erakonnakaaslane Lehtme. Aga näe, on kadunud. Justiitsministeerium ja prokuratuur ja kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei menetlevad ja menetlevad. Või kui ei menetle, siis ei menetle, me täpselt ju ei tea, meile aru ei anta väga. Aga midagi ei toimu. Mitte midagi ei toimu! Avalikkus hakkab juba ära unustama, et selline suurvargus aset leidis. Eesti inimeste petmine.
Jällegi, isegi kui seda ei ole võimalik kuidagi juriidiliselt paragrahvi alla panna ja karistada – ärme ruttame sündmustest ette, meil on süütuse presumptsioon –, siis moraalses plaanis on see igal juhul karistatav, taunitav ja hukkamõistetav.
Aga tuleme veel ühe asja juurde, kui meile räägitakse õigusriigist. Meil on praegu olukord, kus meil siseministriks sai inimene, kelle taustakontrolli puhul tekib ikka tõsiseid küsimusi. Kas talle üldse taustakontrolli tehti? Võib-olla tehti. Kui tehti, siis jääb igatahes väga suur küsimus avalikkusel õhku: aga mida ta seal Moskvas siis tegi? Putini ajal. Ja tema põhjendus, et Putin oli siis teistsugune inimene kui praegu – no kuulge, surnud hakkavad ka naerma. Kõik need surnud Ukrainas hakkavad naerma ju selle peale, et Putin oli siis teistsugune inimene. Mis argumentidega tuleb välja mees, kes on siseminister, värskelt siseministriks saanud?
Aga siin on veel üks konks asja juures, lugupeetud justiitsminister. Isegi kui me eeldame, et ta oli seal väga aus üliõpilane, keegi teda ära ei värvanud ja keegi teda mõjutada enam ei saa, siis Siseministeerium ja Justiitsministeerium on mõlemad ühe erakonna juhtimise all. See ei ole demokraatiale hea kooskõla. See ei ole demokraatiale hea kooskõla juba selle taustaga, et te mõlemad olete ju oma edu saavutanud suurel määral selle kodanik Lehtme suurte pingutuste tulemusena.
Nii et mõned väikesed näited õigusriigist. Aga me võime neid õigusriigi näiteid veel tuua. Toome selle õigusriigi näiteks selle, et nagu ma ütlesin, meil liitub inimesi pidevalt, kes ütlevad, et nüüd ma olen ometi vaba ja nüüd ma saan tulla EKRE-sse kartmata repressioone tööandja poolt. See on vaba ja õigusriigi põhimõtetega kaetud riik. Ei ole vaba, sest te võite meile rääkida, siin §-st 12, aga see ei rakendu. Ta lihtsalt ei rakendu. Sest kui need inimesed pöörduvad kohtu poole, siis ei ole kindel, et kohus võtab üldse menetlusse või prokuratuur. Kui nad saavadki kohtusse, siis see menetlus on nii kallis ja võtab nii kaua aega, et mitte midagi ei juhtu. Inimene lähebki enne ära pensionile ja ütleb: “Nüüd ma saan EKRE-sse tulla.”
Kui me vaatame seda, millest te räägite ka üleeuroopaliselt selle direktiiviga seoses, siis see, mis toimub praegu Rumeenias – kuulge, nalja teete või? See on õigusriik või? See on euroopalik õigusriik, kus kõige populaarsem presidendikandidaat võetakse lihtsalt rajalt maha ja keeldutakse registreerimast? Aga see on juba kõrgem tase. Aga sellele on eelnenud ju Euroopa Liidust teised toredad asjad. Võtame AFD, Alternative für Deutschland. Jälitatakse Saksa liiduvabariigi õiguskaitse ja julgeolekuorganite poolt jälitatakse, süüdistatuna selles, et nad on Kremli-meelsed.
Teate, mis ma ütlen teile? See on selline määratlus, mis on nii kummist, et kui ma olen homofoob, nagu te armastate öelda, siis olen ma kohe Kremli-meelne. Kui sa ütled, et kuulge, lõpetame seal Ukrainas inimeste tapmise ära, siis sa oled kohe Kremli-meelne. Kui sa ütled, et lõpetame immigratsiooni ära, siis sa oled kohe Kremli-meelne. Kuulge, niisuguse kummist määratlusega sildistada tervet erakonda, tervet peaaegu veerandit Saksa valijaskonnast ja püüda ehitada nii-öelda tulemüüri vabas demokraatlikus Euroopas seesuguse erakonna ümber – see ei ole õigusriik. See ei ole vaba ja demokraatlik ühiskond.
Ja lähme veel tagasi. See algas ju kõik juba kuskil, ma ei tea, rohkem kui 10 või 15 aastat tagasi, umbes, kui Austrias võitis Vabaduspartei valimised. Ja Euroopa Komisjon Euroopa Liidu juhtriikidega kehtestasid Austriale mingid sanktsioonid ja ma ei tea, mis jura seal kõik oli, ma päris täpselt enam ei mäleta. See on nüüd siis see Euroopa Liit, need on need euroopalikud väärtused, mida te impordite meile selle koputajate seadusega ja ütlete, et see koputajate seadus kaitseb kodanike õigusi. Ei kaitse! See piirab kodanike õigusi, piirab ettevõtjate ja tööandjate õigusi, seab kahtluse alla kõik, mida on võimalik kahtluse alla seada, suvalise tõlgendusega.
Ja õigusriigis, kallis justiitsminister, ei oleks mõeldavgi see, et politsei peab kinni ühe auto, mille peal on mingi ausamba koopia, ja ütleb, et neil on kahtlus, et seda võidakse kasutada kuidagi nii, nagu see ei ole seadusega vastavuses. Neil on kahtlus!? Tuletame meelde kadunud meie suurt näitlejat, kes omaaegses surematus sketšis ütles: “Ei, ega mul kahtlusi ei ole, aga mul on kõhklused.”
Vaat kui teie õigusriik põhineb kahtlustel ja kõhklustel ja suvalistel tõlgendustel, siis see ei ole õigusriik. Ja te ei müü meile seda kuidagi maha. Te müüte oma koalitsioonikaaslastele, kes on kahe värvi nägijad, aga te ei müü mõtlevatele inimestele seda maha.”