Siseminister Mart Helme sõnul oli siseturvalisus üks keskseid teemasid kogu eelarveläbirääkimiste perioodi ning tema läks sinna selgete soovidega, milles paljuski jõuti kokkuleppele.
„Minu soov oli saada piirivalvelaevastikule uus laev. Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame,“ rääkis Helme, lisades, et kui soovime takistada vaenlaste sissetulekut, siis peame olema suutelised mineerima ja ka päästetöödel on väga oluline, et meil on olemas laev, mis võimeline võtma pardale helikopteri. Kusjuures oluliseks lisatingimuseks on see, et laev ehitatakse Eestis.
Teine siseministri soov oli seotud kopterivõimekuse parandamisega, sest meie kopterite termokaamerad lõpetavad oma eluea järgmisel aastal ning seetõttu hangitakse asemele kolm uut kaamerat, mille roll on inimeste otsingutel ülioluline. Ka sellele saadi eelarvest raha.
Veel saadi raha lisameeskonna koolitamiseks, sest sageli ei saanud ükski kolmest kopterist õhku tõusta kuna meeskonna lennutunnid olid täis.
Kuna suurem osa kopterite lendudest on meditsiinilennud ning selleks, et mitte ressurssi mõnest operatiivtegevusest ära võtta mõne haige transportimiseks, pakkus Helme valitsuses välja, et Eesti peaks soetama meditsiinikopterid, mis on mõnevõrra kergemad praegustest ning varustatud vastava sisutusega. Ka need kolm kopterit leidsid eelarves koha – neid hakkab opereerima siseministeerium, sotsiaalministeeriumi poolt tuleb arstide meeskond.
Mart Helme lisas, et pikalt räägitud sisekaitse- ehk kriisireservi edasise tegevuse tarvis saadi samuti kaks miljonit, mis on küll vähem, kui loodeti, kuid piisav, et jätkata meeste värbamist ja väljaõpet ning soetada vajalikku relvastust ja varustust.
„Jätkub ka kagupiiri väljaehitus ja küllaltki suur raha läheb ehitiste peale, et nii päästekomandod, politseijaoskonnad kui ka piirivalvekordonid pakuksid inimestele normaalseid tingimusi,“ rääkis Helme.