Kolmapäevases valitsuse infotunnis päris EKRE saadik Mart Helme siseministrilt Kristian Jaanilt aru, miks kavatsetakse Eestis kokku liita PPA ja kaitsejõudude laevastikud, mida endine siseminister peab hullumeelseks ideeks.
Siseminister Kristian Jaani rääkis pikalt ja laialt sise- ja kaitseministeeriumi koostööst hangete tegemisel ja arvas siis, et kolm laevastiku olevat väikese Eesti jaoks on liiga palju, pidades silmas, et need on Kaitseministeeriumi haldusalas, mereväes, on Siseministeeriumi haldusalas, PPA-s, on MKM-i haldusalas Transpordiametis.
“Me oleme täna tõepoolest arutlemas selle üle, kas kaitseväe merelised tegevused ja Politsei- ja Piirivalveameti merelised tegevused ei oleks ühe variandina ühendatud. /…/ põhiseaduse vaates, et kaitsevägi täidab ka teatud tsiviilülesandeid, mida täna täidab PPA, siis ma leian, et see on võimalik ellu viia,” leidis ta.
“Kui mina olin teie kingades, siis me tegime arvutusi ja leidsime, et Eestile minimaalselt oleks vaja kõikide funktsioonide täitmiseks, alates reostustõrjest ja lõpetades piiri valvamise, monitoorimise ja kõige muuga, kuue piirivalvelaeva olemasolu. Kuue! Teatavasti praegu on neli. Kuue piirivalvelaeva olemasolemine, kusjuures laevastikku tuleks täiendada kopterivõimekust omava laevaga ja laevastikud tuleks täiendada enamate reostustõrje võimekusega laevadega, et me suudaksime neid rahvusvahelisi kohustusi, mis Eesti on endale võtnud, tõepoolest täita. Praegu me neid täies ulatuses täita ei suuda. Ja nüüd tullakse välja ideega, et sellegi, mis meil on, sisuliselt likvideerime,” kritiseeris Mart Helme.
“Me ei räägi täna hetkeolukorrast, me räägime pikemast vaatest tulevikku. /…/ Mina räägin sellest, et kui me tulevikus hangime laevaplatvormid ühiselt ja näiteks nad on kaitseväe koosseisus, siis on need kaitseväelaevad, millest ma räägin tulevikuvaates, sellise võimekusega, mis on võimelised reageerima ka merereostusele. /…/ Olukord tegelikkuses peaks paranema, kindlasti ei tohi minna hullemaks, sealhulgas ka riigi kaitsevõimekus läbi selle peab minema paremaks. Täna sellisel kujul seda võimekust tõepoolest ei ole,” lubas siseminister suuresõnaliselt.
Selle peale vastas Mart Helme: “Hea minister! Ma soovitan ka peaministril korraks tähelepanu pöörata. Minu meelest annab tänane valitsus kogu selle jutuga valju häälega teada, et te ei saa riigivalitsemisega hakkama. Te ei saa riigis ei sise- ega välisturvalisuse tagamisega lihtsalt hakkama. Jutt sellest, et väikesel Eesti riigil on kolm erinevat laevastikku ja see on nagu kuidagi üle jõu käiv ja liiast, näitab seda, et te ei saa üldse aru, millega riik tegeleb. Ongi vaja kolme erinevat laevastikku. Ongi kõik need kolm laevastikku vaja kogu aeg üleval pidada, sest neil on erinev funktsioon. Täiesti kolm erinevat funktsiooni, mida nad täidavad. Sama loogikaga võiks rahumeeli kokku panna ka Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi, sest seal on ka dubleerivaid tegelasi. Ja kõik ministeeriumid, me võikski olla ainult üks tore ministeerium.”
“Siseturvalisuse üks osa on piiri valvamine ja selle piiri valvamise seisukohalt ei saa anda neid laevu ega neid rajatisi ära kas majandusministeeriumile lootsitegevuseks või Kaitseministeeriumile, et ta valvaks Eesti julgeolekut Vene sõjalaevade vastu. See, et Kaitseministeerium ei ole suutnud 30 aasta jooksul vähimatki teha meie rannakaitse jaoks ja nüüdki tahetakse maha müüa sadamad ja need viimased laevad kuhugi kaugele ära saata – ma saan aru, et seal on Kremli viies kolonn sisuliselt oma eesmärgi saavutanud. Kas teie astute nüüd samasse ritta ja hävitate ära ka siseturvalisuse? Kelle heaks te töötate, inimesed?” küsis Mart Helme.