19.04.2018
Mart Helme lubab, et EKRE võimule saades saavad eestlased oma kodu ja riigi tagasi.
On alanud poliitkorrektne raporteerimine: vene kaarti nendel valimistel ei kasutata! Raporteerijateks muidugi artelliks mandunud kartellierakondade liidrid. Kui tõsiselt nende juttu aga võtta? Ja kas vene kaardi kasutamine on üldse välditav?
Minu vastus esitatud küsimustele on eitav. Nii Reformierakonnale kui Keskerakonnale on vene kaardi kasutamine lihtsaim viis enda eristamiseks põhikonkurendiks defineeritavast vastasest ning esimestel eestlastele, teistel siinsetele venelastele (aga kaudselt ka Moskvale) oma lojaalsuse demonstreerimiseks. Seda enam, et mõlemad peavad vene küsimuse lauale käimist nii või teisiti üheks valimisvõitluses lauale visatavatest trumpidest.
Selles viimases küll mõlemad eksivad. Vene kaart ei ole ANNO 2019 erinevalt varasematest valimisaastatest enam trumbiks. Kunagisest trumbist on kaartide segamise järel saanud tavaline kaart, millega võib küll võtta tihi, aga mitte võita partiid. Ühiskonna arenedes on fookusesse nihkunud hoopis muud teemad – maksud, tervishoid, regionaalpoliitika, palgavaesus, korruptsioon, sisse- ja väljaränne – ning need on valdavalt nii eestlastele kui venelastele ühised.
Siiski ei saa vene kaardi kasutamist keegi täielikult vältida. Ent sedakorda jaguneb vene kaart ise laias laastus kaheks. Ühelt poolt peame ennast vältimatult positsioneerima suures geopoliitilises mängus, kus üha selgemalt on taas vastaspoolusteks USA ja Venemaa. On selge, et selles asuvad eestlased ja venelased sageli täiesti vastandlikel seisukohtadel. Teisalt tõstatub vene kaart paratamatult seoses erinevate erakondade nägemusega keele- ja hariduspoliitikast.
Vene kaart heidab pika varju ka meie kodakondsus- ja rändepoliitikale. Olukorras, kus enam ligi üheksakümmend protsenti meile valguvast sisserändest tuleb Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest ning tähendab koguarvudes 6000-7000 inimest aastas, tähendavad poliitilised seisukohavõtud nendes küsimustest sõna otseses mõttes nii meie lähema kui kaugema tuleviku kujundamist. Tähendavad mitte üksnes meie endi, vaid ka meie laste ja lastelaste tuleviku kujundamist. Tähendavad lõppkokkuvõttes seda, kas ja millal eestlased kaotavad otsustusõiguse oma riigis toimuva üle. Kui lihtsalt see juhtuda võib, näeme Tallinnas, mida Lasnamäe häältega valitseb Keskerakonna korrumpeerunud klikk.
Seega – kui kartellierakondade juhid pead väristades vannuvad, et nad ei kavatse vene kaarti valimisvõitluses kasutada, tähendab see probleemide vaiba alla pühkimist. See tähendab, et vene keele, vene kodanike ja slaavi riikidest massiliselt Eestisse murdva tööjõu küsimustega ei taheta ega julgeta tegeleda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehena tahan siinkohal selgelt deklareerida: meie ei lase alanud valimiskampaanias Reformierakonnal ja Keskerakonnal vene küsimuses valeturakat mängida, vaid kavatseme vene kaardi julgelt lauda lüüa, et kõik sellega seonduvad probleemid ühiskonnas ausalt ja tulemustele orienteeritult läbi diskuteerida.
Vene küsimuses on vaja paradigma muutust, mitte kunstlikku ja viljatut vastandumist. Globalistlikult Reformierakonnalt ja Ühtse Venemaa koostööpartneriks olevalt Keskerakonnalt ei ole seda võimalik oodata.
Mart Helme,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees