Kolmapäeval oli Riigikogus menetluses EKRE eelnõu, mille kohaselt saanuks ministreid Riigikogu komisjoni ilmumata jätmise või küsimustele vastamata jätmise eest karistada. Võimuliidule selline eelnõu mõistagi ei meeldinud ja nende saadikute skisofreenilise suhtumise võttis kokku Mart Helme.
Mart Helme: “Selle arutelu puhul on ikka tarvis niisugust rahvatarkust öelda või kõnekäändu, et kus muidu nalja saab, kui ise ei tee. See oli päris naeruväärne praegu, mis siin toimus. Eriti see, et otsitakse kuskilt mingeid viie aasta taguseid asju, et keegi ei ilmunud kohale. Kulla sõbrad, aga sellepärast see eelnõu siin ongi, et see on muutunud juba niisuguseks mustriks, et ei ilmuta kohale. Ei ilmuta kohale!
Hea küll, Martin ei ilmunud kohale, kuna ütles, et see teema ei ole komisjoni pädevuses. Aga oleme kohanud nüüd hiljem erinevate ministrite, erinevate teemade, erinevate erikomisjonide puhul sedasama asja, et lihtsalt ei tulda kohale. Või kui tullakse kohale, siis keeldutakse andmast komisjoni käsutusse materjale, et komisjon saaks korralikult ennast kurssi viia asjaga. Vassitakse, ei ilmu ametnikud kohale.
Ma olen ise näinud korruptsioonivastases erikomisjonis, kui hädas on Riigikontroll, sest Riigikontroll ütleb, et talle ei ole edastatud ministeeriumi poolt neid või teisi või kolmandaid materjale. Nad on kahjuks sunnitud mingisuguste varasemate materjalide alusel oma järeldusi tegema.
Kuulge, sõbrad! See ei ole riigi juhtimine, see ei ole avatud konstruktiivne dialoog, see ei ole parlamentaarsete konsensuste leidmise võimalus. Lihtsalt ei ole võimalik! Ja see ongi kujunenud mustriks selle aja jooksul, kui Kaja Kallas usurpeeris võimu presidendi abiga, kes ei nõudnud, et ta peab tagasi astuma ja tulema uuesti volitusi küsima, et uut valitsust kokku panna. Sellest ajast peale, kui Kaja Kallas usurpeeris võimu riigis, on toimunud järjekindel parlamendi allasurumine, parlamendi töö muutmine selliseks “hahahaa, kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee” formaadiks.
Ja me püüame seda olukorda muuta. Me toome täiesti normaalse eelnõu, mis on valitsusteülene, aegadeülene, koosseisudeülene. See kehtib ka siis, kui ei ole EKRE-t enam, kehtib ka siis, kui ei ole Reformierakonda enam või ei ole nad vähemalt valitsuses. Aga ei, viskame prügikasti! Jätkame samasugusel voluntaristliku liinil, nagu praegu Kaja Kallase targal juhtimisel on välja jõutud. Ja loomulikult siin ka Riigikogu juhatuse teatud liikmed on omalt poolt väga tugeva panuse andnud.
Nii et sõbrad, see on selle eelnõu mõte. Ja tulla siin – see on nii tülgastav ausalt öeldes. Nii nagu me kuulsime praegu ka infotunnis: esitad mingi küsimuse ja vastu saad mingisuguse süüdistuse milles? Vastu saad, mingisugused nõunikud usinalt saadavad telefoni peale: aga te öelge, et näed, Mart Helme 10 aastat tagasi ka ütles niimoodi ja Mart Helme juba Moskva saatkonnas käitus niimoodi. 25 aastat tagasi oli ta juba siga ja kaabakas ja petis ja varas.
Kulla sõbrad, kuhu te niimoodi jõuate? Kuhu see riik niimoodi jõuab? Ei jõua mitte kuskile, kui me tegeleme PR-iga selles tähenduses, et kunagi kiviajal, siis, kui kasutati ränikivist tööriistu ja teravast luust mingisuguseid köösneri tööriistu, vaat siis juba olid niisugused ja naasugused pahad asjad sündimas Eestimaa peal.
Nii, sõbrad, ei saa! Ja muidugi, ega te ennast ei muuda. Te ei ole võimelised ennast muutma. Te jätkate samas vaimus ja vaadake, mis tulemus on. Tulemus on see, et teie kallis Kaja Kallas jääb igal pool uste taha. Teda ei võeta kuskil tõsiselt ja tulemus on see, et teie targal juhtimisel, mis jätkub nüüd veel ilma ühe partnerita, et lihtsam oleks asju ajada kogu selle kantimise ja varastamise ja muu jamaga, Eestist on saamas läbi kukkunud riik. Ja läbi kukkunud riigid ei jää püsima.
Ja selleks, et Eestist ei saaks läbi kukkunud riik, on vaja, et meil parlament töötaks, ja töötaks niimoodi, et ka opositsiooni seisukohti, eelnõusid ja vajadusi diskussiooni panustada arvestatakse. Ja kui te sellega tegelema ei hakka, kui te endale sellest aru ei anna, siis on asjad väga halvasti. Ja ka teil on halvasti. Ka teid ei ole ühel päeval mitte kellelegi enam vaja, teid on vaja ainult seni, kuni Eesti riik püsib.
Kui Eesti riiki enam ei ole, ei ole ka teid mitte kellelegi enam vaja. Võimalik muidugi, et kameeleonid oskavad ka uutes oludes karva ja värvi vahetada ja mõned jäävad vee peale. Aga enamik ei jää. Enamik nendest, kes vajutavad siin seda värvi, mida kästakse, ei jää veepinnale.
Mõelge natukene laiemalt kui ainult see paradigma, milles te oskate siin elada: et viis aastat tagasi Martin Helme ei tulnud komisjoni ette.”