Mart Helmel oli õigus, kui rääkis sisekaitse reservi vajalikkusest kriisiolukordadeks

Siseminister Mart Helme poliitikuvaist pole teda seni alt vedanud ja ensele kindlaks jäi ta ka siis, kui rääkis sisekaitse reservi loomise vajadusest. Kuigi selle üle siin-seal ilguti, on praegu vajadus selle järele ehedaimal kujul käes.

Läinud aasta septembris tutvustas Helme sisekaitse reservi plaani ajakirjanikele, rõhutades, et seda on vaja kriisisituatsioonideks. Ehkki sisekaitse reserv peaks aitama kriiside korral tugevdada piirikaitset ja ohjeldada massilisi korratusi, ei eraldanud valitsus 2020. aasta riigieelarves selleks raha. Reservi loomisel kuluks järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituste tarbeks ligikaudu 20 miljonit euro

Detsembris andis Helme asjale uue käigu, kui allkirjastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse ning saatis selle ministeeriumitele ja huvirühmadele.

Sisekaitse reservi loomise vajalikkust põhjendas Helme muutuvate probleemidega siseturvalisuse valdkonnas. „Kriisiolukordades PPA üksi toime ei tule ja me ei saa ka kõikides olukordades kasutada kaitseliitlasi, kellel ei ole vastavat väljaõpet, seadusandlikke õigusi ja kohustusi,“ põhjendas Helme. Ta lisas, et on valdkondi, kus ka kaitsevägi ei saa sekkuda.

Sisekaitse reserv koosneks näiteks abipolitseinikest, politseinikest, sõjaväepolitseist ning ajateenistuse läbinud sisekaitselise väljaõppe saanutest. Helme toonitas, et sisekaitse reserviga liitumine on vabatahtlik, ent kui inimene on koostööleppe sõlminud, on ta kohustatud osalema nii õppustel kui ka konkreetsete kriisiolukordade lahendamises, kui selleks vajadus peaks tekkima.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil meenutas Helme taas sisekaitse reservi vajalikkust.