Mart Kadastik: ajakirjandus ei ole mitte kuskil ja mitte kunagi neutraalne

Sageli, ja viimasel ajal eriti, võib ajakirjandusele sügavalt ette heita, et ei tegutseta neutraalselt. Seda tunnistab isegi kauaaegne Postimehe juht Mart Kadastik ja analüütik Tarmo Jüristo. Eriti selgelt torkab poolte valik ajakirjanduses välja, kui kõne all on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud, kes sellele ka korduvalt ja korduvalt avalikkuse tähelepanu juhtinud.

Äsja selgus, et ajalehe Postimehe juhatus kahtlustas oma ajakirjanikke kallutatuses teatud teemade käsitlemisel ning korraldas sisejuurdluse. Solvunud ajakirjanikud lahkusid selle peale ametist.

“Ma ei kujuta ette, olemata ise ajakirjanik, kas see on töö, mida on päriselt võimalik teha ilma oma südametunnistust kuulmata. Ilma et sa midagi endast sellesse ei kaasa ja siis teed masinlikku kirjutajatööd. See pole ka päriselt ajakirjandus,” ütles mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.

“Ma leian, et toimetusel on piisavalt tuge ja selgroogu, et kaitsta enda ajakirjaniku identiteeti. Mitte kunagi ei saa ajakirjanikult eeldada neutraalsust. See on vale loosung. Ajakirjandus ei ole mitte kuskil ja mitte kunagi neutraalne. Neutraalne saab olla tänavapost, aga ükski inimene ei saa olla neutraalne. On mingid väärtused, mida ka kõige objektiivsem ajakirjanik asub kaitsma. Ajakirjanduse teeb ajakirjanduseks see, kui eesmärk on objektiivne, aga lahendusviisid on subjektiivsed. Ajakirjaniku isikupära ja tema enda isiksus on alati väga oluline. Kui see mängust välja lülitada, siis ajakirjandus muutub vaeseks ja mõttetuks,” leiab Kadastik.

Nii et unustage sõltumatu ajakirjandus, ärge sellest rohkem rääkige ega püüdkegi vastavat nägu teha!

Meediakriitik Tiit Hennoste lisas selles samas Aktuaalse Kaamera erisaates, et ajakirjandus võimendab klikkide nimel konflikte, selle asemel et neid alla suruda.

„Ajakirjandus on ennast pannud mingil moel kahvlisse. Klikkide armastuse kaudu,“ ütleb ta. „Kui Mart Helme võtab järjekordselt sõna (—), siis ajakirjandus ei saa jätta seda kajastamata. Ta lihtsalt ei saa jätta kajastamata. Küsimus on selles, kuidas seda kajastada. Helme toob konflikti turule, ajakirjandus selle asemel, et seda veidi alla suruda, võimendab üles. Siis kerib see konflikt järgmise vaikimise ja järgmise konfliktini välja. Aga konflikt on ainult üks uudisväärtuse variantidest ja see on tõusnud nii etteotsa. Meil ongi kaks kaevikut, kus loobitakse kärvanud rotte vastastikku üle tühermaa, aga keskmine osa jääb puudu. See tähendab minu jaoks seletamist, lahtirääkimist, analüüsimist,” kommenteeris meediakriitik Tiit Hennoste.