30.09.2023
Nemad hävitavad Eesti majanduse.
Ka Uute Uudiste lugejatele tuttav digiõiguste aktivist Märt Põder tõdeb, kui kehtetud sedelid oleks eemaldatud, oleks kaotanud riigikogu koha praegusest koosseisust 22 rahvasaadikut. Kui ta tutvustas esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis valimiste vaadeldavust nõudvat kollektiivset pöördumist, tekitas mandaadi legitiimsuse küsimus selle liikmete seas märgatavat ebamugavust.
Lisaks isiklikule ebamugavusele on aga veelgi ebamugavam sellest tulenev küsimus, et kui e-hääli peab lugema kokku seadust eirates, siis kas see tähendab, et e-hääletust polegi võimalik läbi viia seaduspäraselt?
Tegelikult on e-hääletuse algusest peale lükatud edasi ka arutelu uudse hääletusviisi vastavusest põhiseadusele.
Märt Põder: „Käisin esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis tutvustamas kollektiivset pöördumist, mis nõuab e-hääletuse vaadeldavaks muutmist. Pärast mu ärakuulamist ja poolt tosinat jahmunud küsimust, lükkas komisjon seisukoha võtmise edasi.
Vaatlemise abil valimiste demokraatliku kontrolli tagamine on tõepoolest keeruline põhiseaduslik küsimus, mis on põhjustanud palju tülisid kuluaaris ja mille arutelu põhiseaduse tasemel oleme aastakümneid edasi lükanud. Kuigi arutelu kisub vahel tehniliseks, on küsimus oma olemuselt pigem õiguslik, sest valimiste demokraatlik läbiviimine eeldab hääletamistulemuste avalikku kindlakstegemist ja pole selge, kuidas seda arvutite kasutamisel saavutada.
(—)
Me mitte ainult pole läbi kukkunud kontrollitavuse tagamisel, sest meie süsteemis ei kata demokraatlik kontroll valimistulemuste kindlakstegemise kõiki olulisi samme, vaid me oleme puudulikult rakendanud ka QR-koodi süsteemil põhinevat individuaalset ehk valija isikliku hääle kontrolli.
Seega võib ütelda, et e-hääletuse vaadeldavus ehk demokraatlik kontroll elektroonsete valimiste üle on praeguseks läbi aegade kõige madalamal tasemel, sest pole enam seda algselt piisavaks peetud tseremoniaalselt vaadeldavust, millest on loobutud, aga pole ka seda teist krüptograafilist vaadeldavust, millesse algselt ei usutud, aga mida pole nüüd suudetud korrektselt rakendada.
(—)
Kooskõlas algsete kartustega oleme elektroonilisel hääletamisel ohverdanud hääletamise salajasuse, aga see ohver on olnud asjata, sest selle eest lubatud kontrollitavust pole saavutatud. Välisvaatlajate hinnangul pole asi ohvri ebapiisavuses, vaid selles, et me pole demokraatlike valimiste nõudmistest õigesti aru saanud. Samuti on edasi lükatud arutelu e-hääletamise vastavuse üle põhiseadusele.“
Vaata lisaks: