Viimasel ajal tuleb sisuliselt iga nädal uudis, kuidas mõni aastakümneid täiesti turvaliseks peetud süsteem on lahti häkitud. Samal ajal otsustab Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) raporteid ja uuringuid eirates laiendada meie ainulaadse netihääletuse eksperimendi taskuseadmetele.
Avantüür võetakse ette napi 4:3 häälteenamusega, sest pea pooled VVK liikmed on jõuliselt uute ja tundmatute riskide võtmise vastu.
Asi sellega ei piirdu, sest VVK tikutulega leitud esimees Ingrid Kullerkann valab õli tulle ning kutsub bravuurikalt maailma häkkereid ja vaenulikke riike meie süsteemi proovile panema.
Pole tõsi, et VVK-d poleks enne otsustamise koosolekut hoiatatud. Lisaks valimisvaatlejatele MTÜst Ausad Valimised edastasid oma hoiatused Riigikogu liige Martin Helme ja korruptsioonikomisjoni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart. VVK esimees tutvustas koosolekule lühidalt vaid Martin Helme pöördumist, kuid vaikis maha valimisvaatlejate ning korruptsioonikomisjoni omad.
Ajutiselt õiguskantsleri kohuseid täitev VVK liige Olari Koppel siiski mainis koosolekul vaatlejate taotlust e‑hääletuse peatamiseks, mis tähendab, et see VVKni ilmselt ikkagi jõudis. Kuna piiratud kaebeõiguse tõttu pole Eesti Vabariigis mitte kellelgi õigust vaidlustada VVK otsuse sisu, siis esitasime eile vaatlejate nimel Riigikohtule rangelt menetlusliku kaebuse, milles heidame VVKle ette, et MTÜ Ausad Valimised järelevalvetaotlust koosolekul ei protokollitud ega kinnitatud muul viisil selle menetluslikku staatust, kuigi see kahtlemata koosolekuni jõudis. Palume Riigikohtul hinnata, kas asjakohase ja tõenditega põhjendatud järelevalvetaotluse menetlemata jätmisel on demokraatlike valimiste põhimõtted ülepea tagatud.
VVK vägiteod aga taskuhääletuse avantüüriga ei piirdunud, sest võeti vastu ka uus töökord, mis muudab VVK seaduse järgi avalike koosolekute ligipääsu senisest veelgi keerukamaks.
Riigikogu allasutustes standardiks olevaid järelvaadatavaid videoülekandeid töökord ette ei näe ja kohustab koosoleku ametliku salvestise kustutama pärast protokolli koostamist. Protokoll ei pea enam kajastama koosoleku arutelu käiku, mis tähendab, et kohal viibimata ei saa enam aimu, mida koosolekul arutati. Selle kohta esitasime eraldi kaebuse.
Riigikohus otsustas kohtuasja 5-25-7 lahendis, et kui koosolekul arutatuga pole võimalik tutvuda salvestise vahendusel, peab seda asendama protokoll. Kui protokoll enam arutelu käiku ei pea kajastama, läheb töökord Riigikohtu otsusega vastuollu.
VVK katsed valimisi puudutavaid arutelusid salastada sellega siiski ei piirdu, sest jätkuvalt ei pääse koosolekule ID-kaardiga autentides ja enam ei pea tagama ka vaatlemist koosoleku asukohas, ka ei taga töökord koosoleku materjalidega tutvumist.
Vaatamata korduvatele taotlustele ei kaasatud töökorra täiendamise arutelusse valimisvaatlejaid ega esitatud vaatlejate palvel neile isegi töökorra kavandit. VVK napakuse tipp oli kaasamistaotluse arutelu 25.05 koosolekul, kus tähtsate riigiasutuste esindajad irvitades esitasid retoorilisi küsimusi, et misasi on üldse kaasamine, ja deklareerisid, et töökord on VVK sisedokument, mis vaatlejaid ja laiemat demokraatlikku avalikkust üldse ei puudutagi.
Puuduliku ja VVK väitel justkui õiguslikult võimatu kaasamise valguses esitasime Riigikohtule taotluse, et lisaks töökorra vastuoluliste punktide tühistamisele hindaks nad ka seda, kas vaatlejate institutsioonile on tagatud seadusega nõutud tõhus õiguskaitse, kui neil pole esindatust VVK püsikoosseisus — näiteks Veneetsia komisjoni soovituste järgi peaks VVK kooseisu kuuluma ka vähemasti Riigikogu erakondade esindajad!
Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised