Riigikogu juhatuse üks ülesannetest on kinnitada riigikogu liikmete välislähetused. Tegemist on tavaliselt formaalsusega – saadikud sõidavad kas oma kuluhüvitistega konverentsidele või poliitilistele üritustele või siis komisjonid teevad oma ametlikke visiite teiste parlamentide juurde.
Vaidlusi reeglina ei teki, pigem hoiame silma peal, et vajalikud dokumendid on korras ja tegevus toimub eelarve piires.
Sel nädalal tõmbasin aga kriipsu peale lähetusele, millega ma ei saa sisu poolest nõus olla. Marko Mihkelson soovis sõita välislähetusse. Alguses väliskomisjoni rahaga, kui selle ära blokeerisin, siis oma kuluhüvitistega. Ma ei ole nõus. Ma ei ole nõus, et Mihkelson käib ükskõik kus, olles lähetatud riigikogu poolt, esindades Eesti riiki ja riigikogu.
Oma palga eest, palun, sõida palju tahad, ehki loodan, et võimalikult varsti ei pea eesti maksumaksja talle ka enam palka maksma. Aga riigikogu liikmena, komisjoni esimehena ei saa tema mainega inimene kusagile minna.
Loodan, et nii tema ise kui tema fraktsioonikaaslased saavad aru, et ta ei sobi lihtsalt mitte mingil juhul Eesti riigi ametlikuks näoks välissuhtluses. Ta teeb lihtsalt meie mainet rahvusvaheliselt iga päev maatasa!
Minul juhatuse liikmena ei ole võimalik otsustada, et ta peab komisjoni juhi kohalt lahkuma. Seda saavad otsustada komisjoni liikmed. Samuti ei saa mitte keegi lahti lasta riigikogu liiget muul moel kui valimistel. Aga ma saan omalt poolt ära hoida selle, et Mihkelson meid ametlikult välismaal esindab.
Ehk mõistavad ka väliskomisjoni liikmed, et niisugust komisjoni esimeest, kes oma tööülesandeid ei saa nagunii täita, ei ole mõtet edasi ametis pidada.
Martin Helme, riigikogu aseesimees