09.04.2021
Martin Helme
Endise rahandusministri, EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei ole diislikütuse aktsiisi järgmisest kevadest endisele tasemele mõistlik ja langetuse tagasi pööramine on endale jalga tulistamine. Kuigi eelmine valitsus kirjutas aktsiisilangetuse seadusesse ajutise meetmena, siis Helme sõnul tehti seda Isamaa nõudmisel.
“Diislikütuse ja ka gaasi- ja elektriaktsiisi langetamine tehti ajutisena aasta tagasi Isamaa nõudmisel,” rääkis Helme ERR-ile. Helme sõnul kirjutati aktsiisilangetus ajutisena seadusesse sisse kompromissi tulemusel ning tema soov ministrina oli see hiljem ka tähtajatuks pöörata. “Loogika, millega me teda langetasime on see, et kui langetus on tehtud, on kõigile arusaadav, et see on mõistlik ega teki diskussiooni,” rääkis ta.
Endise rahandusministri hinnangul on langetuse mõju eelarvele positiivne, kuna toetab kodumaiseid ettevõtjaid. “Eelarvemõju on tegelikult väiksem kui kardetakse. Positiivne mõju väga suur,” sõnas Helme. “Me kaotasime diisliaktsiisi seoses koroonaga rohkem kui me kaotasime seoses maksumäära alandamisega,” rääkis ta.
“Kui nüüd me hoiaksime maksumäära madalal, siis koroonakriisist taastumise käigus see auk taastub,” sõnas Helme. Tema sõnul on kütuseaktsiisi laekumine olnud väiksem kui arvati ja selle vähenemine jääb iga aastaga väiksemaks.
Helme nentis, et madalama aktsiisitaseme üldine kasu majandusele on palju suurem, seda aga on keeruline välja arvutada.
Helme sõnul on praegusel valitsusel ebasiiras pugeda selle taha, et tegemist on eelmise valitsuse otsusega ja isegi kui see on seadusesse sellisel viisil sisse kirjutatud, on ikkagi tegemist maksutõusuga. “Küsisin korduvalt Kaja Kallaselt, kas nad kavatsevad makse tõsta või mitte, ja ta korrutas, et ei plaani makse tõsta. Nad ei täida sellisel juhul oma koalitsioonikokkulepet ja avalikkusele antud lubatust,” ütles ta.
“Selle diisliaktsiisi tõstmine tagasi sinna, kus ta oli, on majanduslikus ja eelarvelises mõttes nii rumal kui olla saab,” sõnas Helme.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on öelnud, et aktsiisilangetus avaldab mõju ka Eesti heitekaubandusele ning mida rohkem riik odava kütusega loodust saastab, seda vähem saab heitekaubanduses tehinguid teha. Seejuures peab silmas pidama ka 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärke.
Helme sõnul on heitekoguse suurenemisest rääkimine pigem propaganda. “Kui keegi tahab rääkida, et peame looduses vähem fossiilkütust kasutama, siis ka siin jällegi – kas see päriselt kellelegi kasuks tuleb, kui Eesti rekad tangivad Lätis, palju sellega maailma on päästetud?”
Helme sõnul on aktsiisimäärade kerkimisega Eesti ettevõtete turuosa selgelt kahanenud ja aktsiisilangetusega on hakatud seda tagasi saama. “Kui me selle protsessi teistpidi pöörame, siis oleme taas endale jalga tulistanud,” lisas ta.
Allikas: ERR