Kolmapäeval toimus Riigikogus nn m-valimiste eelnõu teine lugemine, kus Riigikogu juhatus lammutas kõigepealt viimsegi opositsiooni vastu panu ja koalitsioon surus siis läbi eelnõu, mis teeb valimised veelgi ebaturvalisemaks. Selle peale sõna võtnud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et Eesti parlamentaarne demokraatia on hävitatud.
“Hakkame jõudma parlamentarismi lõppu. Selle eelnõu menetlemine on üks viimaseid kirstu naelasid. Kõik see, mida me oleme siin 30 aastat harjunud nägema, see, mismoodi meil siin asjad on käinud, reeglid on olnud, ka kirjutamata reeglid, on ju alates viimastest Riigikogu valimistest järjest ja järjest puruks pekstud. Ja oleme jõudnud olukorda, kus meil reegleid enam ei ole.
Meil ei ole enam reeglit, et eelnõu peab jõudma saali seitsme töönädala jooksul. Sellest lihtsalt ei peeta kinni, ei peeta kinni süstemaatiliselt. Meil ei ole enam reeglit, et arupärimisele tuleb vastata 20 istungipäeva jooksul. Sellest lihtsalt ei peeta kinni, ja ei peeta kinni isegi olukorras, kus neid arupärimisi tegelikult ei ole nii palju. Meil ei ole enam mingit selget reeglit selle osas, et ettepaneku tegemine otsuse eelnõuga valitsusele mitte sugugi alati ei nõua 51 häält, vaid 51 hääle nõue on ainult teatud puhkudel. Ka sellest reeglist ei peeta kinni.
Ja nüüd me oleme jõudnud selle eelnõu menetlemisel olukorda, kus reegel, mis garanteeris, et Riigikogu saadik saab esitada muudatusettepanekud ja et tema muudatusettepanekut arutatakse komisjonis ja kui see muudatusettepanek saab kaks poolthäält, siis saadetakse see muudatusettepanek saali ja siin saab selle üle hääletada. Ka seda reeglit enam ei ole.
Meil oli siin enne vaidlus Riigikogu asespiikriga. Riigikogu asespiiker väitis, et ka varem on muudatusettepanekuid punti seotud. Vastab tõele. Aga seda on tehtud kodu- ja töökorra seaduse lubatud raamides. Lubatud raamid on üldiselt üsna aru lihtsad ja arusaadavad. Kui ettepanekud on kattuvad ja ettepanekute esitajad on nõus, siis võib neid kokku panna. Muul juhul tuleb neid käsitleda eraldi. See tähendab, kui sul on Riigikogu saadikud, erinevad saadikud kas või samast fraktsioonist esitanud üsna ühesuguse ettepaneku, neid tegelikult kokku panna ei saa. Kui nad ise nõus on, siis saab, aga muidu mitte. Sellest reeglist kinni ei peeta.
Ometi on muudatusettepaneku esitamine ja selle muudatusettepaneku reeglitepõhine menetlemine komisjonis ja selle muudatusettepaneku reeglitepõhine menetlemine komisjonist edasi saali saadetuna siin Riigikogu suures saalis Riigikogu liikme mandaadi keskne osa. Me oleme mitu korda käinud Riigikohtus erinevate vaidlustega protseduuride üle ja Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et Riigikogu mandaadil on teatud kesksed osad, mis üldse muudavad Riigikogu saadiku Riigikogu saadikuks. Seaduseelnõude menetlemine on tema mandaadi keskne osa. Ja seaduseelnõude menetlemise lahutamatu osa on muudatusettepanekute menetlemine.
Ja nüüd on meilt see ära võetud. Enam ei saa, lihtsalt enam ei saa esitada ja enam ei saa hääletada. Järgmiseks kavatsetakse meilt ära võtta juba täna, juba selle eelnõuga seoses vaheaegade võtmine. Ka see on 30 aastat järjest olnud, võib-olla natuke vähem, 28 aastat järjest olnud Riigikogu töö lahutamatu osa läbi kõikide koosseisude. Alates VII koosseisust, mis oli Riigikogu esimene koosseis taasiseseisvumise järgselt, kuni nüüd XV koosseisuni on alati olnud see, et muudatusettepanekute ette või täpsemalt öeldes kõikide hääletuste ette saab võtta fraktsioon kümneminutilise vaheaja.
See ei ole lihtsalt niisama välja mõeldud jobutus. Sellel on reaalne sisuline põhjus, mida läbi aastate on vaja olnud. Ma olen ise fraktsiooni juhina võtnud vaheaegasid ennem hääletusi, et täpselt üle rääkida fraktsiooniga, kuidas me hääletame. Sest on reaalselt olukordi, kus me ei ole varasemalt mingeid argumente kuulnud või näinud või me ei ole varasemalt täpselt hääletust kokku leppinud ja on vaja võtta see 10 minutit, et fraktsiooniga korra pidada nõu ja otsustada, mida me siin hääletusel teeme.
Eriti oluline on see muudatusettepanekute puhul, mida ju tegelikult sisuliselt vaatavad ainult komisjonide liikmed ja ülejäänud fraktsioon näeb neid tegelikult alles suure saali menetluse käigus. Ja nüüd võetakse see ka ära. Saali ei saa tuua enam eelnõusid õigeaegselt, vähemalt mitte niikaua, kuni juhatus tahab, istub nende peal ja neid saali ei lase. Arupärimistele tullakse siis, kui tuju on, aga võib-olla ei tulda üldse. Muudatusettepanekute esitamine on muutunud mõttetuks, sest need muudatusettepanekud lihtsalt ei leia komisjonis kas käsitlust, nii nagu juhtus meie ettepanekutega OE-dele, millega anti raha ära välismaistele suurtele asutustele, või seotakse need muudatusettepanekud ebaloomulikult kokku. Pannakse omavahel absoluutselt mitte mingit sidet omavad muudatusettepanekud ühte punti ja võib-olla see ühte tahtsid toetada ja teist ei tahtnud toetada, aga nüüd sul pole valikut. Sa ei saa, sa pead kas neid kõiki kokku seotud asju poolt või vastu hääletama.
Ja vaheaegasid enam võtta ei saa. Sellega loomulikult ööistungid kaovad ära. Ja kui kellelegi tundub, et see ei ole suur kaotus, siis tuleb siia juurde kohe öelda, selle tõttu kaob ära valitsuskoalitsiooni vajadus mingeid eelnõusid siduda usaldusega.
Ja sellel kõigel kokku on demokraatiat tappev efekt. Kaob ära koalitsiooni vajadus arvestada opositsiooniga. Kaob ära koalitsiooni vajadus otsida kompromissi. Kaob ära vajadus pingutada mõne eelnõu läbisurumiseks olukorras, kus sellele on tugev vastasseis. Põhimõtteliselt vaheaegade äravõtmisega ja muudatusettepanekute äravõtmisega muudetakse koalitsiooni jaoks seaduste läbisurumine imelihtsaks protsessiks, kus nad ei pea arvestama mingi kriitikaga, mingite ettepanekutega, mingi vastuseisuga. See on parlamentaarse demokraatia surm.
Ja on üsna sümboolne, et see parlamentaarne demokraatia tapetakse ära eelnõu arutamisega, mis on ära tapnud meil valimisdemokraatia, sest e-valimised ei ole ausad valimised. E-valimiste kontrollimatuse tõttu ei ole võimalik öelda, et e-valimistega saadud parlament on legitiimne ja sellelt parlamendilt mandaadi saanud valitsus on legitiimne. E-valimistega tapeti ära demokraatia. Eestis laiemalt. Ja e-valimiste seaduse muutmise eelnõuga tapeti Eestis ära parlamentaarne demokraatia.”