Pühapäeval Jõhvis toimuval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil pidas kõne aseesimees Martin Helme.
“Head aatekaaslased!
Oma eelmise aasta kongressi kõnes ütlesin riigikogu valimisteks eesmärki seades välja järgmise mõtte:
Edu on meie jaoks see, kui me saame valijatelt nii tugeva mandaadi, et ilma meieta ei ole võimalik peale järgmisi valimisi moodustada valitsust. Eestil saab ainult ühel moel olla hea valitsus: siis, kui meie selles osaleme!
Kallid erakonnakaaslased!
Täna võime üksteisele tänu ja tunnustust avaldada, me oleme endale seatud kõrge eesmärgi saavutanud! Meie fraktsioon riigikogus on kasvanud 7-lt 19-le ja lisaks oleme saanud enda erakonna esindaja europarlamenti. Me oleme valitsuserakond riigikogu spiikri, komisjonide juhtide ning viie väga tähtsa valdkonna eest vastutava ministriga.
See on tohutu saavutus. Mulle tundub vahetevahel, et selle saavutuse kogu kaalukus polegi veel päriselt meile kohale jõudnud. Nii meie ise kui meie poliitilised vastased alles harjuvad olukorraga, kus Eesti kõige rokkivamast opositsioonierakonnast on saanud kõige jõulisem valitsuserakond. See avab meie ees tohutu hulga uusi võimalusi, kuid paneb meile peale ka tohutu vastutuse ning muide, ka mõned piirangud.
Tahan omalt poolt tänada ja kiita kõiki meie erakonna liikmeid, kes on teinud palehigis ennastsalgavat tööd meie erakonna edu nimel. Tahan tänada kõiki ringkondi ja osakondi, kes aitasid teha kampaaniat igas Eesti nurgas, küll suurte linnade tõredatel tänavatel, küll väikeste maakohtade hõredates asulates. Tahan eraldi välja tuua meie erakonna programmitoimkondades kaasa löönud inimesi, kes panid kokku nende riigikogu valimiste parima platvormi – just meie selge, julge ja inimeste pärismuredele tähelepanu pöörav sõnum oli ja on ka tulevikus pandiks heale tulemusele valimistel.
Ma palun kongressil teha üks maruline aplaus meie erakonna tublide töötegijate tunnustuseks, nad on selle kuhjaga ära teeninud!
Oleme tulnud ära tohutu pika tee sellest Põltsamaa kongressist, kus võtsime vastu oma tänagi kehtiva programmi ja erakond sai nimeks Konservatiivne Rahvaerakond. Tollal käis meie toetus ära ka nulli peal, aga inimeste usk meie eesmärkide olulisusesse ning meie ürituse õigsusesse aitas neil innuga asuda tegema rasket ja tänamatut tööd, mida me nimetame poliitikaks. Meiega on vahepeal liitunud tuhanded uued inimesed ning meie toetus on kasvanud 20 protsendi juurde, kuid sedasama usku on meil vaja nüüd rohkemgi veel – sest tööd ja raskusi on ainult juurde tulnud. Valimiste võitmise järel – ja tõesti, ma leian, et nende valimiste tegelikud võitjad olime just meie – ja valitsusse saamise järel tuleb taas tõdeda, et iga lahendatud probleem viib uue, keerulisema probleemini. Nüüd, kus oleme positsioonis, et oma programmi võimul olles ellu viia on meie vastutus ja ees olevate ülesannete keerukus ainult kasvanud. Ent kasvanud oleme meiegi – kasvanud erakonnana, inimestena, poliitikutena.
Lubage mul siinkohal anda veelkord lühike ülevaade meie poolt koalitsioonileppesse võideldud asjadest.
Pean meie suurimaks saavutuseks immigratsiooniga seotud kokkuleppeid. Sisuliselt saime selles valdkonnas kõik, mida soovisime. Valitsuserakonnad kinnitavad, et immigratsioon on kindlalt Eesti kontrolli alla, me ei nõustu mingite kvootidega. Asume taastama piirivalvet, oma eelarve, väljaõppe ja reserviga. Muide, ehitame välja ka korraliku piiri, lihtsalt oluliselt mõistlikuma kuluga. Asume võitlusse renditööjõuga ning vähendame sisserändekvoodi erandeid. Leppisime kokku hakata tõhusamalt kontrollima ka põhja- ja lõunapiiri ehk Euroopa liidu sisepiiri.
Meie poolt aastate eest tõstatatud tagasirändeagentuuri idee on uue valitsuse tööplaanis sees – valitsus asub reaalselt tegelema oma inimeste tagasi tulemisele kaasa aitamisega.
Vaieldamatu suurvõit on rahvaalgatuse põhiseadusesse sisse viimise käivitamine. Poliitiline matemaatika ei võimalda meil seda tööd lõpetada praeguse riigikogu koosseisu ajal, kuid seda enam on meil põhjust pingutada, et võita ka järgmised valimised ning asi lõpule viia. Muide, kui me saavutame rahvaalgatuse, saame ära teha ka presidendi otsevalimise – midagi, milles tänane koalitsioon kokkulepet ei leidnud.
Meile üliolulise väärtusteemana suutsime leppida kokku kooseluseaduse edasise jõustamise ära hoidmise. Möönan, meie vankumatuks sooviks oli selle igas mõttes halva seaduse tühistamine, kuid vaatame näkku karmidele numbritele: praeguses riigikogu koosseisus on 70 saadikud, kes tahaks kooseluseadust rakendada ja 30, kes toetaks selle tühistamist. Sellises olukorras suuta ära hoida kooseluseaduse rakendamine on omaette kübaratrikk. Tuli leppida vanarahva tarkusega, et parem varblane peos kui tuvi katusel. Kuid lubage ma kordan veelkord üle: kooseluseaduse tühistame me ükskord niikuinii!
Küll aga saavutasime selle, et juba järgmiste kohalike valimiste ajal toimub rahvahääletus, kus küsime toetust ettepanekule täiendada põhiseadust nii, et abielu on määratletud ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Kui rahvas seda toetab, algatame juba selle riigikogu koosseisu ajal põhiseaduse muutmise.
Meie suureks võiduks on kahtlemata koalitsiooni kokkulepe viia läbi e-valimiste süsteemi põhjalik analüüs ja sõltumatu rahvusvaheline audit. Kõik valimised, ka e-valimised, peavad olema läbipaistvad, jälgitavad ja kontrollitavad.
Majanduse vallas on rõõm tõdeda, et võimuliit keskendub eelkõige maksude alandamisele ning bürokraatia vähendamisele. Mul on eriti hea meel, et koalitsioon on just siin näidanud üles kõige kiiremat ning otsustavamat tegutsemist ning saame raporteerida, et nii, nagu lubasime, alanevad alkoholi aktsiisid juba mõne nädala pärast. Tänan siinkohal koalitsioonipartnereid nende pingutuse eest meie kõigi ühine valimislubadus kiiresti riigikogus heaks kiita!
Aga alkoholiaktsiis on alles algus. Soovime meie majanduse tugevdamiseks ning eesti inimeste ostujõu parandamiseks vähendada aktsiise ka elektrile ja gaasile. Kodusoe ning elekter on praegu lihtsalt liiga kallid! Olen rahandusministeeriumis käima pannud ka analüüsid, et arvutada välja võimalused vähendada diisliaktsiisi, mis aitaks nii meie transpordiettevõtteid kui kõiki inimesi, kellele nad kaupa veavad.
Kui me vaatame koalitsioonikõnelustel kokku lepitut, siis julgen väita, et nii regionaalpoliitika kui maaeluvaldkonna peatükid on päris suures osas EKRE nägu. See on üks neid kohti, kus praegused koalitsioonipartnerid leidsid päris kergesti ühise keele.
Muide, suutsime osaliselt koalitsioonileppesse sisse rääkida ka justiitsreformi. Lahendus on lahjem, kui me oleks tahtnud, kuid ainuüksi asjaolu, et see teema on koalitsioonileppes sees, näitab, et oleme suutnud nihutada poliitilist diskursust endale soodsas suunas. Igatahes tugevneb parlamentaarne kontroll prokuratuuri üle ja see on juba suur samm.
Raskem oli kokku leppida kodakondsus- ning keelepoliitikas, kuid väga pikkade ning pingeliste kõneluste järel saame tõdeda, et Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta ning selle valitsuse plaanis on eesti keele õpetamine muulastele ulatuses, mida pole Eestis kunagi viimase 30 aasta jooksul tehtud. Just see tagab meie riigi muutumise ja püsimise eestikeelsena, mitte tühjade pooside võtmine riigikogu kõnepuldist.
Kui te küsite minult, mis on minu jaoks kõige kibedam pill meie koalitsioonilepingus, siis tunnistan ausalt, et see on Rail Balticu teema. Meie soov projekt koheselt lõpetada ajas kõnelused sisuliselt ummikusse. Tuli leppida lahendusega, mis meid mõistagi ei rahuldanud, kuid annab meile jätkuvalt võimaluse projektist väljuda juhul, kui see läheb oluliselt kallimaks, kui euroraha ei tule oodatud määras või kui Läti või Leedu ei jätka projektiga. Nagu märkate, maru palju kuisid. Ma olen lootusrikas, et kogu projekt kukub omaenese raskuse all ikkagi kokku.
Ma ei hakka kõiki 35 leheküljel olevaid koalitsioonilepingu punkte teile ette kandma, kuid taha rõhutada, et läbirääkimiste meeskond tegutses erakonna juhatuse, fraktsiooni ja volikoguga pidevalt suheldes ning neilt saadud mandaadi alusel. Olen kindel, et saavutasime meie valijaid häist esindava kokkuleppe. Jah, kõiki meie eesmärke selles dokumendis ei ole. Tuli leppida mõnede kompromissidega teemadel, mis olid meie jaoks väga olulised. Selline on Eesti koalitsioonipoliitika reaalsus. Selle aktsepteerimine on osa meie poliitilisest küpsemisest. Aga poliitika on maraton, mitte sprint – need asjad, mis seekord jäävad tegemata, teeme ära järgmises valitsuses, järgmiste valimiste järel. Me ju kavatseme needki võita!
Aasta tagasi oma kongressi kõnes ütlesin veel:
Me ei tohi kaotada silmist suurt pilti, lasta end eksitada suurelt eesmärgilt. Eesmärk ei ole ühe või teise tubli inimese saamine marjamaale. Eesmärk on viia ellu meie nägemust põhiseadusega ette nähtud rahvusriigi üles ehitamisest, mis oleks jõukas, turvaline ja õiglane. Suur pilt on see, et me oleme ainus erakond Eestis, kes seisab vankumatult ja põhimõttekindlalt eesti rahva, traditsiooniliste väärtuste, suveräänsuse ja terve mõistuse eest.
Kallid erakonnakaaslased!
See suur pilt on jätkuvalt sama. Viimastel kuudel oleme kogenud kõige marulisemat ja raevukamat rünnakut meie erakonna osalemise vastu valitsuses. Ma olen piiritult tänulik kõigile meie liikmetele ja toetajatele, et enneolematult õela ja agressiivse, lakkamatu meedia sopaloopimise taustal ei ole meie toetus kriipsu võrragi vähenenud. Ja me ei ole veel õieti tööle saanud hakatagi. Ma ei kahtle hetkegi, et kui me oma lubadusi järjest ellu hakkame viima, tuleb nii mõnigi skeptik meie leeri üle!
Üks sapine propagandist kirjutas hiljuti, kuidas teda ei häiri mitte meie retoorika, vaid sisu on õõvastav. Tõepoolest, ma ei tea, mis retoorikast pidevalt räägitakse. Ma näen, kuidas üks opositsioonipingil maandunud endine minister näitab nüüd parlamendi istungil valitsuse liikmele keskmist sõrme ja kõik kihistavad ulakalt naerda. Samas tehakse süütust okei märgist rahvusvaheline skandaal. Ma näen, kuidas endised ministrid räuskavad ja hüsteeritsevad, valetavad ja laimavad, aga nende retoorika ei paista kedagi häirivat, pigem annab meedia sellele hoogu juurde ning kõiges selles süüdistatakse ikka meid. Meid, kes me pole kedagi kunagi saatnud Mikseri moel karu persse või kurtnud Kaljulaidi moel välismeedias tema enda poolt üles klopitud pasarahe üle. Meie pole iial solvanud ühtegi naist nii, nagu seda teeb Kroonika, kes tituleerib meie abikaasad ja paljulapselised emad esikaanel voodisoojendajateks.
Mitte see, mida meie teeme või ütleme pole õõvastava, vaid see, mida meiega tehakse, on õõvastav. Inimeste eraelu hävitatakse silmagi pilgutamata kuulujuttude ja laimuga, lihtsalt selleks, et meie erakonnale haiget teha. Ministrite kodude kohal lennutatakse – seadust rikkudes muide – droone, et teha libauudiseid, ikka selleks, et erakonna mainet maha kiskuda. Mõni minister ei ole veel paari päevagi ametis olnud, kui tema kohta käivitatakse meedias laimu ja sõimukampaania, mille ainus eesmärk on hävitada tema tõsiseltvõetavus igaks juhuks. Minu meelest on hoopis kõik see olnud õõvastav. Kõige selle taustal on lausa imetlusväärne, kui rahulikult ja kannatlikult meie ministrid, riigikogu saadikud, erakonna tublid töötegijad kohtadel ning lõppkokkuvõttes ka meie valijad lihtsalt edasi rühivad. Ärme tee endale illusioone, see surve ei kaogi ära. Kuid see meid ei murra. Meid pole suudetud kahjustada rünnakutega väljastpoolt. Küllap sellepärast ongi näha katseid kahjustada meid organisatsiooni seest tuleva lõhkumisega.
Head erakonnakaaslased!
Kutsun teid üles hoidma ühte. Kutsun teid üles nägema läbi alatusi ja omakasu, mitte sellega kaasa minema, vaid näitama eeskuju meeskonnamängijana. Kutsun teid üles hoidma oma pilk meie ühistel eesmärkidel. Kutsun teid toetama erakonna juhte, kes on hoolimata kõigist raskustest viinud meid võidult võidule. Meie edu valitsuserakonnana sõltub sellest. Ja eesti rahva hea käekäik sõltub omakorda meie edust. Vastutust oma rahva ees on lihtsalt liiga suur selleks, et mängida mänge.
Eesti eest!”