Kolmapäevases infotunnis esitas EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalile mitmeid küsimusi Euroopa Liidu rahaasjade kohta, mis on kõike muud kui roosilised ja ähvardavad ka eestlaste rahakotte üleeuroopaliku tühjendamisega.
Martin Helme: “Nüüd on üsna selgeks saanud, et need plaanid, mis Euroopa Liidul ja Komisjonil olid seoses külmutatud Vene varade kasutuselevõtuga, on ummikus. Umbes 140 miljardit, mis on külmutatud ja millest umbes pool taheti Ukrainale ühel või teisel moel anda – see ei ole sisuliselt võimalik. Ja selle rahaga sõja jätkamist ei saa teha. Tuleb välja, et paljastatud ei ole putinistid mitte tavalistes kahtlusalustes kohtades nagu Budapest või Bratislava või Praha või isegi mitte ei ole need putinistid meil Tallinna Linnavalitsuses või EKRE fraktsioonis, vaid tuleb välja, et nad on täiesti Süda-Euroopas: Belgia valitsus, isamaaline Belgia valitsus on kanna maha pannud ja öelnud, et ei saa. Mis veel hullem, Euroopa enda institutsioonid, Euroopa Keskpank on öelnud, et sellisel viisil seda raha kasutusele võtta ei saa, sest need riskid on lihtsalt liiga suured ja tagajärjed Euroopale liiga katastroofilised.
Nüüd, ega ma ei tahagi, et me hakkaksime nüüd arutama, kumb on hullem putinist, kas Euroopa Keskpank või Belgia valitsus, vaid ma tahan teada, mis on alternatiivsed plaanid. Me teame, et alternatiivseid plaane ujutatakse Brüsselis. Üks võimalus on Euroopa Liidu enda eelarvest raha eraldada, see saab toimuda liikmesriikide arvelt. Teine võimalus on, et Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad ühise laenu ja hakkavad seda ühist laenu igaüks oma riigieelarvest maksma. Ma tahaksin teada, kas on juba selge, mis need summad on, mida Eesti maksumaksja peab enda kanda võtma, ja milliseid plaane Eesti valitsus toetab ja milliseid ta ei toeta. Eelkõige ma tahaksin, et me keskendume sellele koormisele, mis Eesti inimestele tekib.”
Kristen Michal keskendus jutule, et Vene varad tuleb siiski Ukraina heaks kasutusele võtta ja väitis ka Saksamaa majanduse heas seisus olevat, tõi mängu Bessedini, aga Brüsseli plaanide mõju Eestile ei vaevunud ta kommenteerima.
Täiendava küsimusena jätkas Martin Helme: “Ma just eraldi palusin, et ärme hakka rääkima Tallinna Linnavalitsusest, aga näe, ikka jõudsime sinna.
Aga ma olen kergelt hämmingus sellest jonnakusest reaalsust mitte tunnistada. See on täiesti selge, belglased on öelnud täiesti üheselt välja: nemad sellega nõus ei ole. Belgia on selles mõttes oluline siin, rohkem isegi oluline kui see, et näiteks ungarlased või poolakad või tšehhid on öelnud, et nemad seda ei poolda. Selle peale kõik ehitavad õlgu. Aga Belgia on oluline sellepärast, et Belgias on reaalselt see nupukene või see kang, kes saab kontrollida nende rahade kasutuselevõtmist. Sisuliselt nad on selle panga hoidjad. Ma ei hakka arutama seda, mis nende vastuargumendid on, las nad olla. Aga selge on see, et nad ei ole nõus.
Ka Euroopa Keskpank ütleb, et nii ei saa teha, seda ei tohi teha. Täiesti selgelt ütleb ta selle välja. Me võime siin edasi jaurata, et komisjon tuleb uue plaaniga ja kolmanda plaaniga ja seitsmenda plaaniga ja pakub välja veel udusema sõnastuse, mis justkui peaks olema kompromiss. Aga see ei tööta, lihtsalt see ei tööta. Tegelikult, ratsionaalne tegevus on arutada, ma ei vaidle ka vastu, tore oleks, kui venelased maksaksid sõjakahjud kinni, me keegi sellele ei vaidle vastu. Aga see mudel on surnud. Sellest mul on nagu hämming, et ei saada aru.
Ja ma küsingi, et mis need mudelid on. Ütlesid, et tollid Vene kaupadele. Ei ole võib-olla halb mõte, aga siis ma oleksin huvitatud kuulma, kuidas nad toimima hakkavad. See on ka Euroopa Liidu tollipoliitika, on Euroopa Liidu käes. Mis need summad on? Kuidas see praktikas välja hakkab nägema? Sest mina kardan, et me räägime tegelikult praktikas ühislaenu võtmisest, kus kõik riigid ei osale, mis tähendab seda, et need riigid, kes osalevad, saavad veel ebaproportsionaalselt suure kulu endale, Eesti maksumaksjad. Me räägime mingist uuest ESM-i taolisest asjast. Või me räägime Euroopa Liidu eelarvest väljavõetavatest miljarditest, kümnetest miljarditest, mis toimub piltlikult öeldes Eesti põllumeeste või Eesti regionaalarengu arvel. Ma tahaksin teada, mis summadest me räägime?”
Lisaküsimuse küsis Arvo Aller: “Numbriteni ei jõudnudki. Ideeliselt on muidugi väga hea, et me püüame leida lahendust, et rääkida Belgia peaministriga ja just selle Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmiseks. Esimese pingutusena on see muidugi hästi oluline.
Nüüd, kui me jõuame sinna, et see esimene pingutus ei too vilja. Martini küsimus oli see, et mis siis edasi, see ühislaen. Kindlasti on plaan B ja plaan C ka olemas. Saaksite te natukenegi avada, mis on need suurusjärgud, kes selles ühislaenus võiksid osaleda. Me peame ju neid asju ette nägema. Samamoodi tuleb see tulevikus kajastada ka meie eelarves, kui me hakkame seda laenu tulevikus tagasi maksma. Milliseks kujuneb Eesti maksumaksjale laenu tagasimakse suurus? Nii et kõik on ilus, mis te räägite, et detsembris toimub arutelu. Aga meil on detsember käes. Sinna ei ole palju enam jäänud, tähendab, peavad olema ka mingid esmased läbirääkimiste alused ülemkogule, et saaksid kõik osapooled ühtemoodi aru, kui esmane pingutus külmutatud varade kasutamiseks ei too tulemust.”
Kristen Michal Eestile olulistest numbritest ei rääkinud, ta tõi välja vaid selle, kui palju toodetakse külmutatud Vene varadelt teenida. See tähendab, et peaminister saadikute küsimustele sisuliselt ei vasta ja infotund praeguses formaadis on mõttetu.