13.10.2023
Martin Helme
EKRE esimees Martin Helme kinnitas, et Ameerikast raha küsimine rahandusministrina tema algatus, mida ta ka valitsuses 2019. aastal tutvustas ning õigesti tegutsemise korral oleks Eesti võinud saada Danske panga trahvirahast märkimisväärselt suurema osa.
“See on praktika, mida on ameeriklased varasemalt mitmel erineval moel teiste riikidega harrastanud. Mulle oli selge, et olukorras kus Eesti oli tollal rahapesuprobleemi keskpunktis, Eesti riik pidi näitama väga selgelt oma tõsiseltvõetavust, et kavataseme rahapesuprobleemi vastu võidelda. Teiseks, kui seda teeme õigel viisil ja ameeriklastega koos, siis on selge perspektiiv saada sealt ka trahviraha Eesti eelarvesse,” ütles ta ka ERR-ile.
Helme sõnul tõmbas Kaja Kallase valitsus tema püüdlustele vee peale ja kui oleks seda tõsiselt edasi ajanud, oleks Eesti saadav summa ühe nulli võrra suurem, nagu sai Taani.
Helme ütles, et Louis Freeh‘ büroo palkamisele läinud raha on nüüd mitmekümnekordselt tagasi teenitud.
Küsimusele, kuidas Helme tuli mõttele, et trahvirahast osa peaks ka Eesti saama, vastas ta, et täpset idee sündi ei mäleta, kuid rahapesuvastane võitlus oli juba valimiskampaanias teema. “Neid kohtumisi erinevate ametnikega ja finantsspetsialistidega oli palju, ei suuda enam meenutada, kust see tuli, aga see ei olnud mingisugune meie enda väljamõeldud asi, see on praktika, mida maailmas nägime,” ütles ta.
Eesti poolt tegeles USA-s rahapesu tõkestamise valdkonnaga justiitsatašee Indrek Tibar, kelle ametisse valimist on Helme kritiseerinud. Helme märkis, et tuleb tänulik olla ka vähese üle, kuid teisiti tegutsedes oleks Eesti võinud saada suurema osa trahvirahast.
“Hea on, et nägime, et see, mida hakkasime toona ajama, tegelikult nii käibki. Hea on, et saime 50 miljonit, Eesti maksumaksja elu teeb see kergemaks,” ütles Helme.
Helme sõnul hindavad ameeriklased ka asja sisulist koostööd ning Eestit Taaniga kõrvutades tegi Taani väga jõulised sammud ning sai trahvist 600 miljonit eurot. Helme nentis, et ühe osa sellest summast moodustas trahv, mida USA jagas, üks osa trahv, mis Taani ise sai ning veel ka koostöö eest.
Ameerika Ühendriigid ootasid pikalt kinnitust, et Eesti kulutab raha rahapesu vastase võitluse valdkonna arendamiseks. Küsimusele, kas see soov on õigustatud, vastas Helme, et see on tavapärane. “Küll aga tihtilugu on nii, et mingisugune osa sellest summast antakse sihtotstarbega, ülejäänu on riigi enda otsustada.”