Kolmapäevas Riigikogu infotunnis ei saanud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme oma küsimustes peaminister Kristen Michalile üle ega ümber Gröönimaa teemast.
Martin Helme: “Me oleme väga palju kuulnud loosungit, et meie olemegi NATO, eks. Eesti ongi NATO. Kõik on õige – oleme NATO liikmesriik.
Nüüd on meil seoses Gröönimaaga tekkinud olukord, kus tuleb üle täpsustada, et milline NATO me siis oleme. Ja meile on räägitud, et Taani esitas Eestile kutse, et Eesti saadaks ka sõdureid Taani, et kuidagi kaitsta – või, vabandust, Gröönimaale siis, Taani kutsel –, et kuidagi kaitsta Gröönimaad ameeriklaste eest või ameeriklaste vastu.
Kui nüüd Ameerikast tuleb kutse Pentagonist ka saata ameeriklastele appi Eesti sõdureid, et Gröönima julgeolekut venelaste vastu tagada, kas me siis vastame mõlemale kutsele ja kellele me anname siis missugused suunised? Ja kui üks meie sõdur on Taani poolel, teine on USA poolel, siis kes esimesena tulistada tohib?
Te ju saate isegi aru, et see on absurdne olukord, kui me niimoodi ennast sinna kahe vahele paneme.
Nüüd, mul küsimus, et kumb siis, kumb NATO me oleme.
Aga tegelikult ma tahaksin natuke tõsisemalt edasi minna. Meil tundub, et ei ole, valitsuse tasemel vähemalt, seda arusaamist, et Gröönimaa küsimus ei ole mitte vastasseis USA ja Taani vahel, vaid see on vastasseis USA ja Venemaa ja Venemaa selja taga oleva Hiina vahel. Ja minu meelest on küll täiesti üheselt näha praegu, et Eesti valitsuseametnikud ja Eesti valitseva partei ametnikud – Paetid, Mihkelson, Ligid, Tsahknad – täiesti selgelt positsioneerivad ennast Ameerika vastu. Ja see tähendab, et täiesti selgelt positsioneeritakse ennast Venemaa arktilise laienemise ambitsiooni poolt.
Mida te kavatsete ette võtta selleks, et Eestist ei läheks välja Ameerikasse see sõnum, et me siin nii-öelda läheme Gröönimaad kaitsma ameeriklaste vastu, sellega sisuliselt ennast venelaste poolele asjatades? Ja mida te kavatsete ette võtta oma parteikaaslastega, kes sellist pläusti suust välja ajavad?”
Peaministri vastuse põhiteemaks oli “väärtuspõhisus” ja sellest lähtuvalt jätkas Martin Helme: “Minu küsimus oligi, et millised väärtused siis. Mette Frederiksen, Taani peaminister ütles, et kui ei lahene Gröönimaa vaidlus nii, nagu neile meeldib, siis NATO on surnud. Kanada peaminister Carney’i ütles eile Davosis, teie kurvastuseks, et senine maailmakord ongi lõppenud. Nüüd mul ongi küsimus, et millised väärtused.
Te ütlesite, et see on meile kõigile klaar, et Venemaa on meie põlisvaenlane. No meile siin on kõigile klaar, aga Macron saadab välja sõnumi, et tema teeb G7 koosoleku koos venelastega. Kui vaja, ilma ameeriklasteta, aga koos venelastega, et ikkagi ameeriklastele koht kätte näidata. Mis puudutab seda, et me läheme koos õppustele, siis näeme, et meist on 80 korda suurem Saksamaa ei lähe sinna õppustele, sellepärast et nemad on aru saanud – meist palju suuremana –, et kui toimub suurte jõukeskuste omavaheline võitlus Venemaa, Hiina, Ameerika võitlus Arktika pärast, siis toppida ennast sellesse positsiooni, kus sa pead Taani ja Ameerika vahel valima, on rumalus.
Meie valitsus hiilgab rumalusega, meie topime ennast igale poole. Impeerium Eesti näitab kõigile, kuidas tuleb elada. Ma küsingi nüüd, et kui Macron on öelnud ja Euroopa Komisjonis käivad jutud, et venelastega tuleb laua taha istuda ja ainus, keda keegi sinna laua taha ei taha lasta Venemaast ega läbi rääkima, on Kaja Kallas, sest ta on täielikult läbi kukkunud oma ametis, otsitakse paremat inimest. Põhjus on ju väga selge, sellepärast et otsitakse sellist inimest, kes hakkab päriselt sõbralikult läbi rääkima. Seda ütleb Macron ka meile välja.
Ma küsin siis seda, et millal, milline lapsesuu teie, ma ei tea, alkohoolik-akadeemik, kes teil välisministrikoha pealt palka saab, või mõni teie parteikaaslane või äkki mõni suursaadik ütleb lapsesuuga välja selle, mida Macron praegu ütles, et me peame hakkama venelastega “sõpsi panema” selle jaoks, et ameeriklaste vastu saada, sest see on see praegu, millega tegelevad meie väärtuspõhised lääneliitlased Euroopas.”
Lisaküsimuses lükkas Mart Helme ümber Michali traditsioonilise süüdistuse: “Teile ei anna ikka rahu, et Pikas Hermannis ei lehvi Ukraina lipp või vikerkaarelipp. Teil on kogu aeg ikka sellega mingi valu, selle Pika Hermanni lipuga. Meie tahame, et seal on sinimustvalge. Ja me tegime vastava seaduseelnõu, mis teie erakonna fraktsiooni poolt tagasi lükati siin. Nii et me selles lipuküsimuses ilmselt ei ole ühel meelel. Meie tahame sinimustvalget, teie tahate vikerkaarelippu.
Ja tulleski väärtuste juurde, Ameerika praegune administratsioon on selgelt öelnud nii J. D. Vance’i suu läbi kui ka Marco Rubio suu läbi kui ka Trumpi suu läbi, et Euroopa ei jaga Ameerika väärtusi ja Ameerika ei jaga neid liberaalseid läbuväärtusi, mida kultiveerib Euroopa. Nii et meil ei ole ühiseid väärtusi praegu. Ja selles ongi tegelikult see dilemma Eesti valitsusele, Eesti riigile, Eesti rahvale: kellega me koos oleme? Kas Macroniga, kelle kohta Trump ütles just äsja, et Macroni varsti enam ei ole ja tema arvamus ei ole oluline, see on irrelevantne? Ja ta on põhimõtteliselt öelnud seda ka Euroopa Komisjoni kohta, et sellega ei ole võimalik koostööd teha ja selle arvamus ei mõjuta Ameerika Ühendriikide poliitilisi samme. Nii et kellega me oleme? Kas me oleme selle väikeste päkapikkude kambaga ja mõnitame ja sõimame Donald Trumpi? Või me siiski arvestame sellega, et Donald Trumpil on võimalus jätta meid külma kätte, jätta meid venelastele, aga eurooplased meid selles osas aidata ei saa? Euroopast ei ole vastast Venemaale.
Ja täna tõenäoliselt toimub Davosis midagi väga dramaatilist. Nimelt, Trumpi ja Zelenskõi kohtumine – või toimub see homme, ma täpselt ei tea –, kus Trump kavatseb Zelenskõile öelda: sa teed kas nii, nagu ma sulle ütlen, või sa jääd üksinda ja sind keegi ei ole võimeline nii aitama nagu meie. Nii et meie tahame siis nüüd jääda üksinda.
Ma tean, et Reformierakonna loosung on ju olnud: “Ei kunagi enam üksi”. Aga te töötate ju selle nimel, et me ainsa suurjõuga, kes meid tegelikult toetada ja kaitsta saaks, sellega tülli läheksime ja see meid üksi jätaks. See on see dilemma koht. Te võite väärtustest nii palju jahvatada, kui tahate. Ja mis see siis nüüd on? Öelge nüüd must-valgel ja selgelt ära, kas me oleme Ameerikaga või me oleme Ameerika vastastega?”