06.02.2018
Jüri Ratas, Taavi Aas, Martin Helme
Esmaspäeval vastas Riigikogus arupärimistele peaminister Jüri Ratas, kellele EKRE fraktsioon esitas küsimuse, mis puudutab Euroopa Liidu sissemaksete suurendamist Eesti poolt.
Valitsusjuhi vastused olid tavapäraselt loosunglikud, milles ta rõhutas taas solidaarsuse vajadust, kinnitas, et Eesti vajab rohkem Euroopat, pani paika, et Eesti saab EL-ist rohkem kui annab ja nii edasi. Kuivõrd peaministri vastused olid etteaimatavad, siis edastavad Uued Uudised pigem EKRE saadikute kommentaare ja sõnavõtte.
Martin Helmet vihastas Jüri Ratase jutt, et Eesti vajab rohkem Euroopat, ja et ta tõi sellesse julgeolekumeetme. “Te eksite, kui te väidate, et me soovime rohkem Euroopat. Meie ei soovi rohkem Euroopat. Meie soovime Eestit – suveräänset Eestit suveräänsete Euroopa riikide ühenduses – ja me ei näe Euroopa Liitu föderatsioonina, millele vihjate teie, kui te ütlete, et me soovime rohkem Euroopat,” kõneles Helme.
“Me ei arva, et Euroopa peab olema julgeolekumõõde, selleks on NATO. Me oleme NATO täieõiguslikud liikmed ja me panustame sinna. Täna arutati taas Afganistani missiooni täiendamist, nii et julgeolekumõõtmed on eraldi asjad. Minu küsimus puudutab konkreetselt ikkagi seda, kust võtavad mittetäidesaatva võimuharu esindajad, nagu meie vabariigi president, endale õiguse teatada, et Eesti on valmis maksma Euroopa Liidu eelarvesse 20% rohkem? Tal ei ole selleks ei Riigikogu valitsuse ega ka seaduses ette nähtud volitust.“
Martin Helme sõnul on Euroopa Liidu asjade arutelul tüüpiline see, et teema on igav, keeruline, hõlmab tohutuid summasid, suveräänsust ja muid abstraktseid asju, nii et kedagi Riigikogus see teema eriti ei huvita, aga EKRE-t see just huvitabki. Seetõttu ei kavatse rahvuskonservatiivid valitsusele rahulikku elu lubada.
“Väga palju on sogamist sellel teemal, et mis on rohkem Euroopat või mis asjad on euroopalikud väärtused. Meie erakond ei nõustu kindlasti nägemusega, et võimu, otsustusmehhanismi ja raha peaks Eestist Brüsselisse või laiemalt Euroopa Liitu rohkem liikuma. Me ei leia, et Eesti peaks veelgi enam ennast globaalsete institutsioonidega siduma, ahendama oma sisepoliitilist manööverruumi ja selle kaudu sisuliselt rahva suveräänsust otsustada asju oma äranägemise järgi,” seletas ta.
„Muuhulgas on ka valitsuse enda dokumentatsioonis väga selgesõnaliselt kirjutatud, et Suurbritannia lahkumise järel mitte ei suurendata teiste riikide sissemakseid, vaid seetõttu peab Euroopa Liidu eelarve vähenema enam-vähem 16%, ja selle vähenemise tagajärjel väheneb Euroopa Liidu tegevus, mis tähendab seda, et Euroopa Liit peab vähemaga hakkama saama ja vähemaga efektiivsem olema. Terve rida riike Euroopa Liidus ütleb nüüd, et täpselt nii tulebki teha.”
Martin Helme arvates on Euroopa Liit raiskav, ülepaisutatud, teeb paljuga vähe, on ebaefektiivne ja igasugune raha juurde maksmine ei tule kõne allagi. “Meie valitsus on võtnud täpselt risti vastupidise seisukoha, meile on ainult vaja anda märku, et makske rohkem, ja meie küsimus on ainult, et kui palju rohkem. See eelarvevaidlus on pikk ja mitme osapoolega. Aga selge on see, et meie nii-öelda poliitiline eliit või koorekiht on lugenud Brüsseli isandate silmadest välja soovi, et Eesti viskaks oma maksumaksja raha rohkem Brüsseli suunas,” kõneles Helme.
Helme lisas mõned arvutused. “Kui meie elatustase kasvab – mis on ju iseenesest tore ja tänuväärne – 75%-ni Euroopa Liidu keskmisest, siis väheneb meie Euroopa Liidust saadav raha 40%. See tähendab enam-vähem ühesuurust kärbet nii põllumajanduspoliitikas kui ka struktuurifondides või teistes eurofondides, millega meil on harjutud toimetama. Ja kui me nüüd paneme need kaks numbrit kokku, kui palju me siis peaks makset suurendama ja kui palju meie saamine väheneb, siis on täiesti selge, et meie nii-öelda keerlev raha, mis me sealt saame ehk andmise ja saamise vahe, väheneb umbes 50–60%,” seletas EKRE fraktsiooni esimees.
“Ja kui tänasel päeval iga euro eest, mis me Euroopa Liitu sisse maksame, me saame väidetavalt vastu – propaganda ütleb küll 4 eurot – aga tegelik arvutus näitab et 3,5 eurot. Kui me seda vähendame 50–60%, siis me saame 1,5–1,7 eurot. Jah, see on veel plussis, aga arvestame, et see on raha, mida me ise ei saa väga suures osas määrata, see on nii-öelda lukku löödud. Teiseks, enamik sellest rahast läheb projekti peale, mida peaminister mainis ja millele me oleme kategooriliselt vastu, see on Euroopa Liidu rahadega tehtav Rail Baltic. See raha on pööraselt raisatud, sellest ei ole meile kasu. Selle üleval pidamine viib meid pärast pankrotti.”
Rääkides 1,6 euro saamisest 1 euro vastu, ütles Helme, et ühel hetkel on mõistlikum vahemees ära jätta ja see raha ise paigutada Eestis nii, nagu me paremaks peame. “Efektiivsem, lihtsam ja vastutus on ka selgem. Sest see kõik on meie raha ja meie erakond ei poolda rohkema raha andmist sotsialistliku multikultuurse euroimpeeriumi tugevdamiseks ja ehitamiseks ehk rohkemaks Euroopaks. Sest kui me võtame ära selle, et meid makstakse sealt kinni osaliselt meie enda rahaga, siis mis jääb järele? Mis Euroopa Liit siis meile on? Siis on see ESM ehk Kreeka võlgade maksmine, Süüria pagulased homoabielud ja sooneutraalsed lasteaiad. Tänan, ei!,” lõpetas Martin Helme.
Henn Põlluaas puudutas samuti saamist ja andmist euroliidus. “Te olete siin korduvalt kinnitanud, et Eesti on netosaaja Euroopa Liidust. Mina väidan risti vastupidist: me oleme andnud ära Euroopa Liidule kõige kallima, mis meil on, me oleme andnud enda inimesed, keda me oleme kasvatanud, harinud, enam kui 100 000 inimest, 10% enda tööjõust, kõik nende loodud väärtused on jäänud sinna, maksud on meil saamata jäänud. Ja kõige kurioossem on see, et meie tänane sissemakse laristatakse ära Euroopa Parlamendi poolt pideva Brüsseli ja Strasbourgi vahel kolimisega, mis on sama suur kui meie sissemakse, 200 miljonit.”