Euroopa Liit meenutab üha rohkem Nõukogude Liitu – nii võiks kõige lühemalt kokku võtta USA asepresident Vance’i kõne Münchenis. Eesti meedia kajastab seda, aga nagu ikka väändunud võtmes.
See, mida Vance ütles, on maavärin. Ta luges ette pika nimekirja totalitaarsetele valitsustele omastest tegevustest, alates valimiste ärajätmisest Rumeenias, jätkates sõnavabaduse piiramisega, samuti poliitiliste tulemüüride ja boikottidega nn populistide vastu ning lõpetades välisvaenlase otsimisega.
Ta hurjutas Euroopa poliitikuid immigratsiooni teadliku mahitamise eest, mis hävitab Euroopat. Ja ta küsis: Euroopa räägib lakkamatult enda kaitsmisest kellegi eest, aga neil on raskusi vastata küsimusele, mida kaitstakse!
Eriti jõhker oli koht, kus Vance ütles, et Euroopa oli omal ajal külmas sõjas heade poolel ning kaitses vabadust ja demokraatiat. Nüüd näeb aga ise välja nagu tollane halbade pool. “Mis juhtus?!” küsivad ameeriklased…
Juhtus Euroopa Liit. Juhtus sotsialism. Juhtus pikk marss läbi institutsioonide, mille käigus vasakäärmuslased võtsid vaikset aga järjekindlalt üle kõik institutsioonid alates meediast, ministeeriumitest ja koolidest, jätkates kohtute, politsei, sõjaväe ja luurega ning lõpetades kirikute ja lasteaedadega.
Tuleb muidugi tunnistada, et veel mõned kuud tagasi oli Ameerika ise samas seisus ning rahastas ja utsitas takka seda kõike. Aga nad said kuristiku serval pidama ja on tulnud appi kõigile vabaduse ja demokraatia pooldajatele siinpool lompi.
Just sellepärast on Euroopa globalistlik eliit nii raevus. Riho Terras Isamaast, näe, tahab lausa USAle sanktsioone hakata tegema!
Nagu Vance ütles: Euroopa eliit kardab oma rahvaid ja sellepärast käitubki nagu tavalised autokraadid, surudes maha kriitikat ja eriarvamust, kiusates taga opositsiooni. Aga Euroopa rahvastel on nüüd võimas liitlane korrumpeerunud ja totalitarismiihaluses eliidi vastu. Loomulikult see eliit röögib ja räuskab vaheldumisi üleoleva turtsumisega.
Müncheni julgeolekukonverents on globalistliku euroeliidi üksteisele õlalepatsutamise kõlakoda. Selline koht, kus Kaja Kallas käib laiamas ja auhindu saamas, kus ilvesed, mihkelsonid, stoicescud omasuguste seltsis mõnust püherdavad.
Nemad tulid sinna kokku, et võtta ameerika uus administratsioon tõsiselt letti nende ehitatud maailmakorra raputamise eest.
Nemad tulid sinna kokku, et saaks jälle lõputult rääkida kui kõvad tegijad ollakse Venemaa põlvili surumisel ja tükeldamisel seni, kuni USA maksumaksja oma rahaga ja ukraina pereisa oma verega nende laiamise kinni plekib.
Milline jultumus! Milline andestamatu faux pas! Milline lubamatu suupruukimine! Ameeriklased ei mänginudki enam sama mängu!
See, et Trump ja tema meeskond ei suvatsenud Ukraina rahu teemal eurooplastega asju kooskõlastada ei olnud juhus. USA ja EL on põhimõtteliselt eri pooltel vabaduse, demokraatia ja lääne tegeliku väärtusruumi küsimustes.
Eestis seisab neis küsimustes ainsana õigel poolel EKRE, ja me ei ole enam üksi, kui kurdame, et EL näeb üha rohkem välja nagu NL.
Lõpetuseks. Kui Reformierakonnalt võtta ära sõjaga hirmutamine ja kõigi kriitikute putinistideks sildistamine, mis nende kaardimajakest siis veel püsti hoiab? Mis põhjusel peaks keegi neid veel toetama?
Martin Helme, EKRE esimees