Esmaspäeval oli riigikogus mitu arupärimist maakoolide teemal. Väikekoolide käisteks võttis sõna ka EKRE esimees Martin Helme, kel oli haridusminister Kristina Kallase suunal ohtralt märkusi.
Martin Helme: „Hirmsasti kriipis kõrva vastus küsimusele, et kuidas siis ikkagi on, kas “koolivõrgu korrastamise” eufemism tegelikult tähendabki seda, et paneme koolid kinni, siis saame nendes alles jäänud mõnes suures koolis palka tõsta ja nimetamegi seda heaks hariduseks ja lahendame mitu muret korraga ära. Ja tuli välja, et nii ongi. Ikkagi läbi lillede kinnitas minister meile, et on liiga väikesed koolid, kus on liiga palju õpilasi ja kus nad maksavad õpetajatele riigi poolt antud raha liiga paljude õpetajate peale laiali, ja see ei lähe mitte.
Et ongi niimoodi, et kuskil suuremas ja rikkamas vallas makstakse õpetajatele keskmist palka 130% Eesti keskmisest palgast ja mõnedes väiksemates alla 100%.
Siin me jõuame üsna kiiresti palju suurema küsimuseni, mis minu meelest on tänase valitsuse hariduspoliitilise suuna mõttes väga halb ja väga hirmuäratav ja mis on juba mõnda aega meid tegelikult kimbutanud – see on kogu hariduspoliitika ja koolivõrgu tsentraliseerimine. Algas see muidugi kõikide gümnaasiumide riigistamisest, sellega ei ole veel päris lõpuni jõutud, aga tegelikult kõik liigutused, kõik rahastamised, mida tehakse, on suunatud sellele, et gümnaasiumiharidus täielikult riigistada ehk tsentraliseerida. Sellel on ennustatavad ja juba praegu nähtavad ja tuntavad negatiivsed tagajärjed. Isegi sellises kohas nagu Tallinn – tuleb nüüd välja pärast seda, kui riik otsustas hakata riigigümnaasiume tegema – õpilasi ei jätku. Tuleb välja, et isegi Tallinnas ei jätku õpetajaid ega jätku õpilasi ja kogu haridusmaastik on selle riigistamise tagajärjel sassi löödud, rääkimata sellest, et tegelikult täiesti normaalsed, elujõus, toimivad gümnaasiumid väiksemates piirkondades lihtsalt suretatakse järkjärguliselt välja selle korrastamise jutuga.
Nüüd juba likvideeritakse tegelikult seitsmendat-kaheksandat-üheksandat klassiastet. Ja tõesti, nii nagu Siim Pohlak ütles, ikkagi perverssete motivaatoritega. Omavalitsustele makstakse väikest toetust, see on umbes kolm miljonit eurot kogu riigi peale, selle eest, et nad paneksid seitsmenda-kaheksanda-üheksanda klassi kinni, jääks kuueklassiline kool. Siis saaks neid vanemaid lapsi sealt hakata vedama bussidega kuhugi keskusesse ja saab õpetajaid sinna koondada, saab osasid koolimajasid kinni panna, jälle tohutu sääst.
See kõik on väärastunud hariduspoliitika, mis lahendab kõiki muresid valest otsast. Ja selles võtmes ei olegi midagi imestada selle üle, mis toimub Metsküla koolis. Küsimus sellest, et kuidas siis on võimalik, et haridusministeerium maksab välja Lääneranna vallale Lihula kooli ebaseaduslikult pandud õpilaste pearaha.
Vastus on see, et meil on EHIS-es ehk hariduse infosüsteemis sinna pandud ja mis meie siin enam teha saame. Näe, arvutiprogramm ütleb ja mis siis, et me teame, et see on ebaseaduslik, ja mis siis, et me teame, et arvutiprogramm on manipuleeritud või andmed on sinna valesti sisestatud, raha maksame ikka välja.
Kuigi võetakse mingeid poose, et oi, meil on ka kurb ja meil on ka kahju ja ärge tehke ja mõtleme edasi, tegelikult taandatakse ennast olukorrast ja jälle rahaga motiveeritakse seda poliitikat, mida Lääneranna vald ajab.
Käis enne valimisi kohal Tõnis Lukas, Isamaa haridusminister, kuulas, pea õlal, kui kole kõik on, aga kuna vallavanem on tema parteikaaslane, siis mitte midagi ei juhtunud. Käis pärast valimisi järgmine haridusminister ehk Kristina Kallas seal, kuulas, vangutas pead ja ütles, et me teeme meetme. Aga meede jõuab kehtima hakata täpselt selleks ajaks, kui järele on jäänud ainult suitsevad tukid sellest kogu haridusmaastikust seal väikses vallas. Nüüd käis president, ma ei tea, kes meist usub, et see midagi muudab, vist mitte keegi peale nende inimeste, kes on nii meeleheitel seal väikses õnnetus vallas, et neil lihtsalt ei jää midagi muud üle, kui uskuda.
Teine huvitav lausejupp, mis jäi hirmsasti kõrva kriipima, oli väide, et õpetajaid meil juurde ei tule. No ma ei tea. Kogu selle streigi põhitaust ei ole ju tegelikult ainult palk, vaid põhimure on selles, et meil on erinevate valede poliitiliste valikute ja otsuste tagajärjel haridussüsteem kokku jooksmas või juba kokku jooksnud ja õpetajad on läbi põlenud ja isegi suure raha eest ei taha seda tööd teha.
Ja erilise missioonitundega inimesed võivad kõike seda teha, et nad teevad mingisuguseid 16-tunniseid tööpäevasid, aga see ei ole normaalne ja mida kauem seda tehakse, seda tõenäolisem on see, et põletakse läbi ja minnakse töölt ära ja asemele ei tule kedagi. Seda ei lahenda ära ainult palgaga.
Nüüd lisandub sellele koormuse probleemile ja kogu sellele bürokraatiale üleminek eestikeelsele haridusele, mille kõikide karide kohta meie erakond korduvalt ja korduvalt hoiatas, et seda niimoodi tehes nii vähese rahaga, nagu on planeeritud, nii vähese ettevalmistusajaga, nagu on planeeritud, lükatakse meie haridussüsteem, mis niigi vaagub, täiesti külili ja kummuli.
Ja seal on see probleem, et õpetajaid juurde ei tule.”