Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, rahandusminister Martin Helme märkis usutluses Postimehele, et uus riigieelarve riigisektoris palgakärpeid ei too, samuti kaalutakse erakorralist pensionitõusu.
“Meie nägemus on, et palkade kasvu külmutame, aga kärpeid ei tee. Ning ka see ei pruugi tegelikult tähendada täielikku külmutamist, sest palgafondi sees saavad asutused ise otsustada. Näiteks teha sama tööd vähemate inimestega, nii et kellelgi võib palk isegi tõusta. Seda suunda peaks motiveerima,” ütles Helme.
“Kuna palgakasv riigis on meie prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel piisavalt väike, siis mõjutab see pensionite indekseerimist. Mõtleme väga tõsiselt ka erakorralisele pensionitõusule. Kuigi see on väga kallis asi. Aga pensionite kaudu saab majandust samuti hoogustada – sisetarbimise ja maksude abil,” lisas Helme.
Tema sõnul kasvavad Eestis investeeringud, nii riigi enda kui ka Euroopa Liidu vahenditest. “Plaanime aastatel 2020–2024 investeerida keskmiselt kuus protsenti SKT-st, suurusjärgus 1,7 miljardit eurot aastas. Kõige olulisem on jälgida, et investeeringud läheksid asja ette, mitte kõlavatele loosungitele,” rääkis Helme.
Teine oluline asi on rahandusministri sõnul Eesti konkurentsivõime parandamine. “Selleks on vaja üle vaadata keskkonnatasud, energia eri lõivud ja tasud. Näiteks võrgu- ja taastuvenergiatasud ei tohiks lähiajal tõusta. Energia hind on selgelt meie konkurentsivõime kitsaskoht,” ütles Helme.
Kolmas, pika plaaniga meede, on Helme sõnul tööjõu ümberõpe. “Praegu näeme, et kriis on räsinud kõige enam teenindussektorit, kus on kõige madalamad palgad. Kui õigesti käitume, kaovad need madalapalgalised töökohad osaliselt ära ja asemele saavad tulla parema palgaga kohad. Töötukassa peab olukorraga kindlasti kohanema,” ütles Helme.
Tema sõnul on oluline ka ekspordi tõhustamine. “Meil on kaks suurt eksporti toetavat asutust, EAS ja KredEx, ja mõlemad peavad oma taset tõstma. Võrreldes senisega peaksid nad olema enam fokuseeritud, tõhusamad ja suurema mahuga,” lisas Helme.