03.11.2021
Martin Helme.
Olukord, kuhu peaminister Kaja Kallas on meie riigi tüürinud, on katastroofiline. Läinud esmaspäeval käis ta riigikogu ees tegemas poliitilist avaldust koroonavõitluse teemal, kus ei rääkinud lahendustest, vaid sisuliselt keskendus taas kõigi teiste süüdistamisele ja enda juhitavalt valitsuselt vastutuse veeretamisele.
Tal puudub plaan. Tal puudub usutavus. Tal puudub autoriteet. Selle asemel, et suunata lisaraha õdede koolitamisse ja tõsta meditsiinipersonali palka, kaotas valitsus koroonaga seotud lisatasud ning asus vallandama meditsiinisüsteemist vaktsineerimata inimesi. Samal ajal jätkub tal jultumust süüdistada ligi aasta opositsioonis olevat parteid selles, et haiglavõrk inimeste läbipõlemise tõttu kokku jookseb. Eelarvetasakaal on ilmselt tähtsam.
Tema valitsus kaotas tegelikku nakkusohutust tõestava kiirtesti kasutuse, et suunata inimesi sundvaktsineerimisele, suurendades sel moel hoopis nakkuse levikut, sest koroonapass ei ole tegelikult tõestus nakkusohutusest. Samas, et testimisäri ikka riigi raha edasi saaks, pannakse teste tegema kõik lapsed.
Tema valitsus on vastutav ka selle eest, et suvel lasti vabalt ja ilma ühegi testita üle piiri Venemaalt sisse kõik jalgpallisõbrad, kes tõid sealt meile uue laine ülinakkava delta-tüvega. Tema valitsus on vastutav selle eest, et ei ametkond ega haiglad tohi või taha otsida koroona raviks alternatiivseid meetodeid, kuigi on teada, et lisaks vaktsineerimisele kasutatakse paljudes riikides edukalt ka varajast ravi.
Kõik see on Kaja Kallase vastutusel ja kõiges selles on ta läbi kukkunud. Kordan seda, mida ütlesin 23. oktoobri meeleavaldusel: maha Kaja Kallase valitsus, ta juhib meid hukatusse!
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, tuli Eesti esimesest koroonalainest läbi Euroopa ühe edukama riigina nii majanduslikus kui ka nakatumisnumbrite mõttes. Teiseks laineks valmistudes oli meie plaan, et hoiame ühiskonna võimalikult avatud ja see tähendas meditsiinisüsteemi ettevalmistust paratamatult suurenevaks koormuseks. Kaja Kallas on kümne kuuga tüürinud Eesti teist korda kõige rängemas koroonalevikus olevate riikide hulka, ilma et meditsiinisüsteemi selleks oleks ette valmistatud ning mängib kahe käega maha seda majanduslikku, poliitilist ja ühiskondlikku kapitali, mille ta päris ametisse astudes.
Meid süüdistatakse, et me ei taha tänast valitsust aidata, vaid vastandume sellele. Aga tänasel valitsusel puudub plaan, millele appi minna. Ainus, mida nad korrutavad: kõik vaktsineerima.
Olin minagi aasta tagasi lootusrikas, et vaktsiin on väljapääs koroonast, sest meile lubati 95 protsendise tõhususega kaitstust. Tegin ka endale süstid – oodates viisakalt, millal minu vanusegrupp ette võeti, mitte trügides eliitvaktsineerituks. Kannatasin mitu päeva raske reaktsiooni käes. Täna on aga kõikidele selge, et vaktsiin ei ole pakkunud loodetud lahendust.
Näeme, et kolmandas laines on nakatumisnumbrid löönud kõiki rekordeid. Üsna pea löövad rekordeid ka haiglaravi vajajate hulk ning sealt edasi ööpäevased surmad. Seda hoolimata asjaolust, et üle 55 protsendi elanikkonnast ja umbes 65 protsenti täiseealistest on vaktsineeritud, kõrgema riskiga vanemate inimeste hulgas on hõlmatuse protsent veelgi kõrgem. Kui massvaktsineerimine oleks lahendus, siis ei saaks see ju võimalik olla.
Brüsseli poolt ette antud sihtnumbrist oleme maas ja seda üritab terviseminister Tanel Kiik lahendada nii, et suunab lapsi massilisele vaktsineerimisele.
Kui inimesed näevad, et vaktsineerimisel ja mittevaktsineerimisel pole suurt vahet, siis ei tormatagi vaktsineerima. Samas teab peaaegu igaüks mõnda häirivat lugu tutvusringist, kus peale süsti saamist ilmnesid ebameeldivad kõrvalnähud. Lihtsalt öeldes: inimeste jaoks on riski-kasu tasakaal paigast ära ja sellele lisandub totaalne usaldamatus nii valitsuse kui „ekspertide“ suhtes, kelle sõnumid on olnud vastuolulised ja lubadused katteta.
Probleemide tunnistamise asemel asuvad nad inimesi mõnitama või naeruvääristama. Kuidas suhtuda tõsiselt perearsti Piret Rospusse, kes saates „Suud puhtaks“ teatab, et isegi kui värskel emal läheb vaktsiin rinnapiima, siis „veits poogen, tegelt“. Tegelt, sellise suhtumise tulemusel on suurel osal inimestest veits poogen, mida „eksperdid“ neile räägivad.
Vahet pole sellest olnud ka neile, kes vaktsiini tegid ära mitte niivõrd murest oma tervise pärast, kuivõrd soovist saada ühiskonnas vabalt ja normaalselt toimetada. Meile kõigile lubati, et vaktsineeritutele jääb ühiskond avatuks. Nüüd on aga asi otsustatud. Kuigi nii segaselt, et keegi ei saa õieti aru, mis on lubatud ja mis keelatud. Valitsus tunnistab isegi, et vaktsineerimine ei paku sellist kaitset, nagu reklaamiti. Sellepärast polegi midagi paremat loota, sest usaldus on maha mängitud. Kui pool aastat järjest räägitakse küll meelituste, küll ähvarduste keeles, kuidas sa pead ennast vaktsineerima, et hoida ühiskonda lahti, kaitsta ennast ja teisi, hoida haiglad normaalselt töös, siis tehakse kannapööre ja pannakse kehtima kord, milles vaktsiinipass sisuliselt kaotab oma mõtte – kuidas selle valguses võtta tõsiselt kõike seda, mida valitsuse liikmed või neid kommunikatsioonis esindavad „eksperdid“ ütlevad.
Küll aga jätkab valitsus räiget raske rusika poliitikat, et jagada inimesi kaheks, ässitada ühte osa ühiskonnast teise vastu, trampida inimeste põhivabadustel ja kohelda ligi poolt rahvast lamemaalastest paariatena. Nüüd avastavad need inimesed, kes tegi kõik nii, nagu valitsus käskis, end samas seisus nendega, kes nõudsid algusest peale endale õigust ise otsustada. Kas keegi usub, et sellises olukorras hakkab edenema kolmanda doosi manustamine? Kas keegi usub, et lisanduv surve aitab? Pigem viib see veelgi tõsisema ühiskondlik konflikti suunas.
Meid on süüdistatud selles, et oleme muutunud vaktsineerimisvastaste erakonnaks. Ei ole! Ei mina ise ega EKRE ole vaktsineerimisvastane. Küll aga seisame me väga põhimõtteliselt põhiseaduse ja selles kirjas olevate põhiõiguste kaitsel. Sisuline sundvaktsineerimine on meile vastuvõetamatu, samamoodi, nagu on meile vastuvõetamatu laste massiline koroonavastane vaktsineerimine. Reaalsus tänases Eestis on see, et vaktsineerimisvabadust vajavad eelkõige inimesed, kes koroonasüsti ei taha või kelle tervis seda ei luba. Ja neid inimesi on Eestis üle 40 protsendi. Kui valitsus ja meedia arvab, et me saame või lausa peame nad kõik Eesti elust välja lülitama, siis me liigume väga ränga ühiskondliku vastasseisu suunas. Selles konfliktis seisab meie erakond vankumatult vaba ühiskonna eest.
Martin Helme
EKRE esimees