EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees Martin Helme kritiseerib teravalt peaminister Kaja Kallase häbiväärset käitumist valitsuskriisis, kus valitsusjuht rikub lisaks ka paljusid demokraatia reegleid.
“Ma ootan ja ootan, et liberaalse demokraatia eestvõitlejad võtaks ometi sõna selle ohu vastu, mida Kaja Kallase käitumine kujutab endast parlamentaarsele demokraatiale, aga täielik vaikus!
Jah, loomulikult on Kaja käitumise see osa, kus ta lubab nädalate kaupa, et astub tagasi, aga siis ikkagi ei astu, vaid asub hoopis teise erakonna ministreid vallandama, häbiväärne. Mida sellise inimese sõna enam üldse maksab?! Jah, see, et tal ei olnud sündsust töökaaslastele oma otsusest ise teada anda, paneb ta samale pulgale kehvapoolse keskastme kontorirotiga, kes vallandab oma alluvaid sms-i vahendusel. Ka see on häbiväärne.
Ja see hoiak, et mul on siin nii tähtsad kohtumised välismaa onudega, nad annavad mulle nii tähtsa auhinna ja kogu see sisepoliitiline jura on minu jaoks nii madal, ärge sundige mind tegelema rahvarämpsu tühiste muredega, on lisaks häbiväärsele ja solvavale ka rumal ja tema enda töökohta ohustav.
Aga see, et sa oled parlamendilt küsinud mandaadi valitsuse moodustamisks Keskerakonna ja Reformierakonna vahel ning siis, kui see valitsus on lõppenud, ei kavatsegi ametist lahkuda, see on ohtlik. Sisuliselt valitseb Kaja Kallas praegu ilma parlamendi mandaadita. Ta viskas selle mandaadi koos koalitsioonipartneriga üle parda. Tal puudub legitiimsus jätkata peaministri ametis.
Taasiseseisvunud Eesti ajaloos puudub näide sellisest ametist lahkumisest keeldumisest. Mida järgmiseks? Keeldub ametist lahkumast ka peale valimisi, kui mandaat läbi saab? Või kas valimised ikka saavad üldse tulla, äkki tal on jälle mõne tähtsa onkliga tähtis foto vaja teha?
Teise erakonna ministrite vallandamise asemel oleks põhiseaduspärane käitumine olnud oma valitsus laiali saata enda tagasiastumusega. Seejärel minna ja saada presidendilt uuesti valitsuse moodustamise volitus ning parlamendilt mandaat.
Aga paljukest see tüütu põhiseadus enne Kallase valitsemist on piiranud, koroonarežiim on meil kõigil veel meeles.
Küllap loodab Kaja, et ehk õnnestub uus enamusvalitsus teha ilma riigikogus sellekohast tüütut ja riskantset hääletust tegemata. Või siis, et segane olukord venib niikaua, kuni riigikogu läheb suvepuhkusele ja saab vähemalt kolm kuud veel üksi vähemusvalitsust teha. Tegelikult loomulikult vajab ka vähemusvalitsus ikkagi riigikogus läbi hääletamist!
Ja kui need variandid ei toimi, siis on Kajal vaja saada umbusaldus, et püüda esile kutsuda erakorralisi valimisi. Kõik need variandid eeldavad, et ta ise tagasi ei astu, mis sest, et sellega trambitakse põhiseadusel. Häbiväärne ja ohtlik meie põhiseaduslikule korrale.”