30.03.2022
Eesti häda on ka see, et võimulojaalsed rahandusasutused üritavad igati kujutada olukorda paremana, kui see tegelikult on.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, endine rahandusminister Martin Helme kirjutab, et Eesti Panga poolt avaldanud värske majandusprognoosis pakutud numbrid on pehmelt öeldes naeruväärsed, ent sellega püsivad nad muidugi truud oma viimaste aastate prognoosimistäpsusele.
Martin Helme: „Ma võin teha mööndusi totaalsele võssa panemisele koroonapandeemia ajal, aga ma ei kujuta ette, mida seal keskpangas vee sisse segatakse, et nii pika puuga mööda panna ka praegu. Kas „päikesetõusuvalitsuse“ ajal on saadud päiksepiste?
Eesti Panga arvates on inflatsioon järgmisel aastal 2,4 ja ülejärgmisel aastal 1,7 protsenti. See on mingi nali või? On see sama analüütiku kirjutatud, kes rääkis terve eelmise aasta, kuidas inflatsioon käib korraks 3-4 protsendi juures ära aga see on “transitoorne” ja, et üleüldse, inflatsioonioht on üle paisutatud ja ajutine. Ilmselgelt ei ole. Olukorras, kus kõik suuremad keskpangad valetasid endale ja teistele mitu aastat inflatsiooni väiksemaks, on nii föderaalreserv kui Briti Keskpank, aga isegi Euroopa Keskpank, hakanud möönma, et inflatsioon on kujunemaks suurimaks probleemiks majandusele, ta tõuseb lähiaastatel veelgi ning selle taltsutamiseks on vaja teha valusaid rahapoliitilisi otsuseid. Küll on hea, et “meie eurot” see kõik ei puuduta ja meie kohalik keskpank annab meile kindlustunde, et inflatsioon pole probleem!
Tööpuudus jääb lähiaastatel alla seitsme protsendi? Tõesti? Kas pank arvestab lähiaastatel järgmise 100 000 eestlase kolimisega Soome? Ise ütlevad, et Ukraina sõja mõju on prognoosis sees. Miks siis Ukraina põgenikega üle ujutatud tööturul seda mõju ei nähta? Ainuüksi sanktsioonide negatiivne mõju tööturule on mitme protsendine tööpuuduse kasv. Lisage siia kümned tuhanded miinimumpalgaga nõustuvad “uuseestlased”, kes meile järsku saabunud on ja mina näen küll väga tõsist pinget tööturul. Me oleme õnnega koos, kui tööpuudus püsib kümne protsendi kandis.
Sellega on muide seotud järgmine müstiline prognoos Eesti Panga poolt – nimelt, et keskmine palk kasvab sel aastal ligi kaheksa protsenti, järgmisel ja ülejärgmisel seitse protsenti või veidi vähem. Mis valemiga, kui meil on korraga tööpuuduse tõus ja madalapalgaliste inimeste massiline sissevool, saab keskmine palk kasvada sellises tempos?
Aga ma arvan, et ma tean seda valemit. Nimelt, kõige parem nali selles Eesti Panga tabelis oli eelarvetasakaalu rida. See jääb lähiaastatel langevas trendis väga sobivalt alla kahe protsendi SKP-st. Küllap saab sellise numbri välja pakkuda ainult juhul, kui planeeritavat lisaeelarvet seal sisalduva pooleteist miljardi euro suuruse ülekuluga veel ei nähta. Aga isegi sel juhul saab nii väike eelarvemiinus eksiteerida vaid siis, kui sa prognoosid hea hõivega tööturgu ning ülireipaid palgakasve koos sellest tulenevate maksulaekumistega. Keegi peaks keskpanga analüütikuid näpistama, et nad oma roosast unenäost üles ärkaks. Pole keskpanga asi teha liberaalsele valitsusele piinlikult ebausutavate prognoosidega head mainekujundust.”