Martin Helme: kohtunike, prokuratuuri ja kohtutäiturite üle tuleb kehtestada järelevalve

Riigis on vaja läbi viia justiitsreform, et taastada demokraatlik kontroll õigussüsteemi üle ja vältida seal lokkavat omavoli, võimu kuritarvitust ja korruptsiooni, kirjutab EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

Eesti põhiseaduse preambulis on kirjas, et meie riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Need sõnad on eespool isegi sellest, milleks meie riik loodud on – eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks. Ometi tunnevad liiga paljud inimesed Eestis, et õigluse ja õigusega on meil lood kehvad. Ja kui pole õigust ehk seaduslikkust ega õiglust ehk kõigi võrdset kohtlemist, siis ei saa olla ka vabadust. Täpsemalt: inimeste vabadused jäävad teoreetiliseks. Juhtub see, mis juhtus Orwelli „Loomade farmis“: kõik olid võrdsed, aga mõned olid teistest võrdsemad.

Puudulik järelevalve

Õigluse ja õiguse eest peaks eelkõige seisma kohtud ning laiemalt kogu õiguskaitsesüsteem. Paraku on taasiseseisvunud Eestis just kohtud ja prokuratuur isoleerinud end kõige edukamalt igasugusest demokraatlikust kontrollist ning avalikkuse järelevalvest. Kohtunikud teostavad enda üle ise järelevalvet ja prokuratuuri üle ei teosta järelevalvet sisuliselt mitte keegi. Lisaks on kohtuniku amet eluaegne.

Kas on siis imestada, et süsteemis lokkab omavoli, kuritarvitused, suvatsemine, hoolimatus tulemuse suhtes? Oleme jõudnud olukorda, kus kohtud teevad poliitiliselt motiveeritud otsuseid homoagenda jõustamiseks, toetudes mitte Eesti, vaid näiteks Rootsi või USA seadustele. Või tehakse otsuseid seaduste alusel, mida pole olemas, nagu on juhtunud kooseluseadusega. Riigikohus on rahumeeli langetanud otsuseid, mis on karjuvas vastuolus põhiseadusega – näiteks ESM-i ehk Kreeka võlaskeemi osaluse puhul –, aga mitte midagi ei juhtu. Näeme ka seda, kuidas kohtud keelduvad kohtuotsuseid avalikustamast, kuna need on nii jultunult poliitilised. Lihtsam on varjata oma tegevust „isikuandmete kaitse“ loori taha, kui saada jälle tulise kriitika osaliseks.

Sama hull on olukord prokuratuuriga. Prokuratuur lekib. Aga ainult siis, kui ta tahab. Näiteks, kui on vaja kedagi avalikkuse ees määrida või mõnitada. See on muide seadusevastane, seega rikub meie õiguskaitsesüsteem ise pidevalt seadust. Prokuratuur venib. Aga ainult siis, kui on vaja. Siis võib protsess kesta viis, kuus, kaheksa aastat, ilma kohtuotsuseni jõudmata. Prokuratuur ei alusta kohtuasju. Aga ainult siis, kui „asi“ puudutab võimuloleva partei kaitse all olevaid inimesi. Sest üldiselt teeb prokuratuur lööktööna kokkuleppemenetlusi, kus süüdimõistmise protsent – ma ei tee nalja, see on 99 – ajaks kadedaks isegi Stalini. Kõik kokku viitab sellele, et prokuratuur teab: protsess ongi karistus, parem võta, mis me pakume või me ruineerime sind aastatepikkuse menetlusega nii rahaliselt, moraalselt, ühiskondlikult kui ka tervislikult.

Kohtutäiturite omavoli

Lisame siia veel täiturid, kes võtavad nii inimestelt kui firmadelt välja mõistetud summa asemel rahumeeli ära viimase kui sendi ning sunnivad neid siis nädalate kaupa oma vara tagasisaamise nimel võitlema. Kohtud loomulikult ei liiguta sel puhul õiguse või õigluse tagamiseks lillegi.

Taoline süsteem viib ühiskondliku kriisini. Sellise korrumpeerunud süsteemi puhul ei ole võimalik, et toimiks demokraatia ja püsiks inimeste vabadused. Ei ole võimalik eraomandi puutumatus, seega ei toimi normaalselt ka vaba turumajandus. Päris kindlasti ei ole võimalik võimude lahusus, millest nii hardalt räägivad meile kohtunikud ise ja neilt meelepäraseid poliitilisi otsuseid saavad sotsid või president. Kui jätame muutmata praeguse süsteemi, muutub Eesti üha ebaõiglasemaks, üha vähem vabaks ja ühtlasi ka üha vaesemaks.

Jah, kohtute ning õigussüsteemi reform on raske. Selleks on vaja muuta põhiseadust ning murda praeguse süsteemi edukalt enda huvides tööle pannud võimsate huvigruppide väga vihane ja südikas vastutöö. Aga reformi tegemata jätmise puhul on kõik muud muudatused Eestis sõelaga vee kandmine. Kui me tahame muuta Eesti riiki elamisväärsemaks ning taastada usalduse riigi ja kodanike vahel, on justiitsreform möödapääsmatu.

EKRE on ainus jõud Eestis, kes tunnistab olukorra tõsidust ning kellel jätkub südikust ja võitlusvaimu asuda võitlusse õigluse ja õiguse taastamiseks Eestis. Soovime saada järgmistel valimistel rahvalt mandaati kohtureformi ette valmistamiseks, et panna välja töötatud põhiseaduse muutmise plaan rahvahääletusele.

Selle reformi keskne osa on demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse tekitamine kohtute ja prokuratuuri üle. Prokuratuuri soovime allutada justiitsministrile, kes kannaks selget vastutust prokuröride seaduskuulekuse ja tegevuse üle.

Õigusemõistjad peavad rahva ees vastutust kandma

Kohtunikud soovime muuta valitavaks ja kohtuniku ameti tähtajaliseks nagu USA-s, Šveitsis ja Jaapanis. Samuti soovime tekitada parlamentaarse järelevalvemehhanismi kohtunike ja prokuröride ametisse sobivuse üle. Valimise ja järelevalve mõte on tagada, et kohtunikud kannavad vastutust inimeste ees, kelle nimel nad kohut mõistavad. Kohtunikud ei saa tegutseda rahvast sõltumatult.

Üle tuleb vaadata nii riigilõivud kui täiturite tasud, viimaste puhul tuleb aga luua tõhus kontroll kuritarvituste vältimiseks. Eeluurimise ning kohtumenetluse juures tuleb leida tasakaal, kus kurjategijate tõhus karistamine ei tohi ära kustutada süütuse presumptsiooni. Protsess ei tohi olla karistus, karistust tohib määrata ainult kohus oma otsusega. Välistada tuleb võimalus, et kohtunikud asuvad poliitilise tellimuse või isikliku ideoloogia põhjal tegelema kohtuliku aktivismiga, nagu näiteks homoagenda või immigratsiooni edendamiseks.

Kindlasti leidub Eestis inimesi, kelle meelest on asjad parimas korras ja muuta ei ole vaja midagi. Neil inimestel on järgmistel valimistel terve rida parteisid, keda toetada. Neil, kes soovivad õiglast riiki, on vaid üks valik: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

UU