Kolmapäeval arutleti Riigikogus selle üle, kuidas üle käte läinud prokuratuuri üle tsiviilkontrolli kehtestada ning EKRE algatatud eelnõu osas võttis sõna ka erakonna esimees Martin Helme, kes paljastas justiitssüsteemi allakäigu.
“Mulle tuleb meelde, et juba mitu koosseisu tagasi, kui siin oli ka juttu sellest, kuidas Eesti kohtusüsteem, Eesti õigussüsteem on vildakas, avaldasin arvamust, et pead peavad veerema. Ega midagi paremaks ei ole läinud, veel rohkem päid tuleks veeretada tänasel päeval, kui siis. Võib-olla on fookus veidi täpsustunud. Tänasel päeval järjest rohkem ja rohkem nii avalikkuse ette, aga ka tegelikult süsteemi toimimisega paremini kursis olevate inimeste ette jõuab must valgel näiteid sellest, kuidas prokuratuuris sõna otseses mõttes kuritarvitatakse võimu. Ja see on väga võimas organisatsioon.
Kunagi ütles tänane peaprokurör Parmas, nurisedes selle üle, kuidas tal on liiga vähe inimesi, liiga vähe raha ja kuidas suured kallid, ülemakstud advokaadibürood on võimelised prokuröride hea töö kohtus musta valgeks rääkima ja vastupidi, meil on siin selline väike butiigike. Meil on butiik, meie väike-väike butiik ei saa nende suurte advokaadibüroode vastu. Sellel butiigil on siiski omad väikesed sellised eelised advokaadibüroode ees, et saavad kapolt tellida pealtkuulamisi, läbiotsimisi ja ülekuulamisi. Ja saavad ministrite kohta ilusaid väikeseid kaustakesi pidada, et kes on kolm aastat ja kes on kuus aastat midagi üürinud või rentinud. Täitsa selline tõhus butiigike on, ja võimu kuritarvitamine on muutunud seal mitte erandiks, vaid reegliks.
Selles butiigikeses on justkui kirjade järgi olemas inimesed, kes peavad võimu kuritarvitamist takistama või pärssima või seda ära hoidma ja sisejuurdluse ja sisekontrolli käigus tuvastama ja midagi ette võtma. Tuleb välja, et inimesed on palgale võetud, hea palga peale on võetud inimesed, ainult et nende sisuline töö ei seisne mitte selles, et karistada võimu kuritarvitamist, vaid nende sisuline töö on teha katet võimu kuritarvitamisele, et kõigile meile seletada, et näete, meil on järelevalve ja järelevalve ei ole leidnud, et midagi on valesti. Kõik on hästi.
Ja siis, kui meil tuleb ükskord täiskuu ajal või kuuvarjutuse ajal, täpsemalt, minister, kes erineva poliitilise motivatsiooni tõttu tunneb huvi, kuidas edeneb ka uurimine koalitsioonikaaslase staarpoliitiku suhtes, ei olegi. Üks kord elus leitakse, et on vaja uurida ka koalitsioonierakonna staarpoliitikut, mitte ainult opositsiooni omi, siis loomulikult kukub terve taevas alla ja minister saab põhimõtteliselt nädalaga ametist priiks süüdistuste saatel, et nüüd ta küll täiesti lubamatult sekkus prokuratuuri siseasjadesse ja hakkas uurimist takistama või survestama.
Meil on prokuratuuris kahte sorti probleeme, ei ole ainult ühte sorti probleeme, et mingid uurimised ei edene. Neid uurimisi, mis ei edene, on õige palju. Ei edene Slava Ukraini, ei edene mitte kuidagi. Ei edenenud kuidagi, lausa ei tulnudki mingit erilist uurimist, kui Keit Pentus-Rosimannus endale ise ametikoha määras. See ei olnud see kuulus paragrahv, millega peaaegu et kõiki saab alati karistada, kui vaja on, kui mitte vanglakaristusega, siis vähemalt protsessiga, mis kestab aastaid ja aastaid ja aastaid. Ehk siis keelatud toimingute paragrahviga.
Aga näe, võimupartei, peaministri partei inimeste puhul seda paragrahvi ei osata rakendada, nii nagu ei osata rakendada Liina Kersna testihanke puhul ühtegi paragrahvi, no lihtsalt ei leia paragrahvi. Nii nagu ei ole, Indrek Tarandi kriminaalne joove – tuvastatud politsei poolt – ikkagi ei ole karistamist väärt, sest prokuratuur leiab, et ei ole vaja. Nii nagu meie suur välispoliitikakorüfee alaealiste pildistamine ei ole … Lihtsalt ei leita, ei leita asju, midagi teha ei saa. Siit me võime täiesti üheselt näha mustrit, et kui sa oled ikkagi võimupartei liige, siis prokuratuur lihtsalt ei oska sinu asju menetleda kuidagigi, et need asjad oleksid niimoodi, et avalik huvi ja õiglus ja seadused oleks järgitud.
Aga teisel pool on selle kompenseerimiseks, sellele vastukaaluks prokuratuur eriliselt innukas opositsioonipoliitikute uurimisel. Ma ei hakka Porto Francost rääkima, sest Porto Franco on mitmeks tükiks jaotatud, meil on siin erinevad süüalused, on nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, ja kohtuasi alles käib. Aga ikka kaheksaeurone juukselõikus võiks kõigil olla veel meeles – ka ikkagi opositsioonipoliitik. Kert Kingo ja Kalle Grünthali kuluhüvitiste teema – puhas poliitiline klaperjaht. Aga nii nagu Ameerikas Joe Biden eeskuju näitab, opositsioonipoliitikuid kohtusüsteemiga tulebki ruineerida. Neid näiteid on veel ja veel.
Ma ei saa kuidagi aru, mismoodi on võimalik ära seletada, et näete, Slava Ukraini puhul ei ole tehtud ülekuulamisi, ei ole tehtud äravõetusi, ei ole tehtud läbiotsimisi, aga vat Parvel Pruunsilla laste padjad tuli ikka tääkidega läbi suskida ja kasvuhoones tuli kõik üles kaevata, et saada teada, kas seal äkki midagi peidus ei ole. Kõik nutiseadmed ja asjad tuli ära võtta, sest 3000 eurot oli vahetanud omanikku, mis siis, et avalikult, kõigile teadaolevalt ja täiesti seadusi järgides, aga mine tea, äkki ikkagi leiame kuriteo. Ja siis opositsioonierakonnad tõstatavad korduvalt, ikka ja jälle tõstatavad teema, et kuulge, see süsteem on täiesti läbi mäda.
See süsteem põhimõtteliselt viib meid – ja ma arvan, et me hakkame kohale jõudma, ega siin palju enam kuhugi pikka maad ei ole vaja minna – banaanivabariigini, kus riiklikud repressiivorganid on rakendatud võimupartei teenistusse selle võimupartei võimu lõputuks hoidmiseks. See on see, mida tehakse Venemaal, see on see, mida tehakse Valgevenes, see on see, mida tehakse Venezuelas või mingites teistes taolistes riikides. See on täpselt see, mis toimub ka Eestis. Ja siis vaadatakse meile näkku, öeldakse: ei, ei, EKRE, võtke nüüd hõbepaberimütsid peast ära, meil on õigusriik, meil on seadused, meil kohus valvab kõiki asju, midagi ei ole vaja teha, kõik on korras. Teie arvates on, meie arvates ei ole.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid