24.11.2022
Martin Helme
Uudistes anti optimistlikus toonis teada, et Eestis on keskmine palk kasvanud ligi 1700 euroni ja kuigi palgakasvu tempo on aeglustunud, on see jätkuvalt märkimisväärne ehk üle 8 protsendi aastas. Uudise oluline iva on aga artikli lõpus, kus mustvalgel kirjas, et tegelikult jäid inimesed hoolimata kiirest palgakasvust ikkagi vaesemaks, sest inflatsioon on olnud veel palju suurem.
Lõik ERR loost:
“Statistikaameti poolt arvutatav reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7 protsenti väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võtab statistikaamet arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.”
Seega, kuigi palk on justkui rekordtasemel, saavad inimesed selle raha eest ligi 13 protsenti või keskmiselt umbes viiesaja euro võrra vähem osta, kui nad said aasta tagasi oma väiksema palga või ka pensioni eest.
Valitsuerakonnad tuututavad igas võimalikus poosis, kuidas järgmise aasta riigieelarve toob suure palgatõusu avalikus sektoris ja märkimisväärse pensionilisa. Samas ei ole näha ühtegi märki sellest, et võimuerakonnad astuks mingeidki samme hinnatõusu ohjeldamiseks. Seega jätkub lähitulevikus galopeeriv inflatsioon. Mis omakorda tähendab seda, et palga või pensionitõus ei kata ära isegi seda ostujõu kukkumist, mis tekkis sel aastal. Ammugi ei kata ta ära ostujõu jätkuvat langust uuel aastal. Lihsalt öeldes: inimesed jäävad üha vaesemaks hoolimata palgatõusust! Kui teie palk või pension ei kasva sel aastal just 500 eurot või rohkem, siis pole ta hinnakasvu ära katnud.
Lahendus on loomulikult ilmne. Valitsus peab kiiresti ja otsustavalt energiahinnad odavaks tegema. Kuna elektrihind on pea täielikult valitsuse teha ja kütusehind on vähendatav läbi maksualanduste, siis on ju selge, et tänased võimuerakonnad lihtsalt ei taha seda teha.
Meie tahame. Päästame Eesti vaesusest!
Martin Helme