Martin Helme: “Liberaalne režiim kehtestab ennast”

Donald Trumpi tapmiskatse on tegelikult demokraatia tapmiskatse. Rahvalt tuleb ära võtta valik. Võite valida küll mitme partei vahel, aga teil ei tohi olla valikus poliitika muutus.

Nägime seda kümme päeva tagasi Suurbritannias, kus kõik parteid peale Nigel Farage oma pakuvad ühte ja sama vasakäärmusliku liberaalset globalistlikku hävingukurssi. Peab olema sõda, peab olema homo- ja transvärk, peab olema rahvastiku välja vahetamine massiimmigratsiooniga, peab olema sõnavabaduse lõpetamine, peab olema rohepöörde nime alla eraomandi lõpetamine.

Arvestage, et kõik mida te loete täna Eesti meediast on vale. Kui mitte otsene valeväide, siis olemuslikult eksitav ja asja sisu väärastav. Näiteks vahendab Postimees meile CNN lugu, et Trumpi tapja tahtja oli Vabariikliku partei liige. Tegelikult oli ta vasakäärmuslane, kes oli varem toetanud kõige äärmuslikemaid vasakpoolseid organisatsioone rahaliselt ja ilmselt selleks, et saada Vabariikliku partei infot ning ürituste kutseid, pannud end kirja liikmena. See on ameerika vasakaktivistide hulgas levinud praktika, astuda vabariiklikusse erakonda, et näiteks osaleda selle erakonna sisevalimistel ja toetada võimalikult vasakpoolseid või saamatuid kandidaate.

Ühtlasi väärib lihtsalt piiritut põlastust see, kuidas Trumpi tapmiskatset üritatakse kuidagi vähendada või normaliseerida, kohati otse õigustada.

Paar päeva tagasi ütles Joe Biden kohtumisel demokraatidega, kes tahaks teda välja vahetada kellegi vastu, kellel ajutegevus veel toimib: “Me oleme lõpetanud debati teema. On aeg võtta Trump sihikule.” Arvestades seda, et Biden ei ütle ega mõtle ise ammu enam midagi, vaid väljastab sõnumeid, mille keegi talle suurte tähtedega kaardikeste peale on kirjutanud, on sõnum ju üheselt selge.

Vaid mõned päevad tagasi kirjutas Washington Postis süvariigi üks mõjukamaid tegelasi Robert Kagan (kes on Victoria Nulandi kaasa, soovitan seda nime googeldada, lisage märksõnaks Ukraina!), et Trumpi diktatuur muutub iga päevaga vältimatumaks ja tuleb otsustavamalt tegutseda, ohates samas, et see muutub iga päevaga aina ohtlikumaks ja raskemaks nii legaalsete kui illegaalsete vahenditega.

Sellise suhtumise taustal ei ole vist väga mõtet imestada, et salateenistus, mis allub DHS ehk sisejulgeolekuministeeriumile ei ole andnud hoolimata taotlustest Trumpi ihukaitseks lisaressurssi. Nojah, ametit juhib tädi, kes sai esimese suurema ametikõrgenduse Obama ajal, lahkus PepsiCo teenistusse Trumpi ajal ja sai ameti direktoriks Bideni ajal. On täiesti võimatu, et saab pidada ainult ebakompetentsuseks olukorda, kus snaiperiga relvastatud inimene saab 150 meetri kaugusel lavast asuva madala maja katusele segamatult hiilida, katus ise ei ole valve all ning keegi ei reageeri ka publikust tulnud hoiatustele, et kahtlane mees turnib katusel, kust on otse võimalik, nagu Biden ütles, Trump sihikule võtta.

Trumpi üritati pikali joosta kümnete kohtuasjadega, torukübarast välja tõmmatud välja mõeldud kuritegude ja olematute kannatanutega kriminaalasjadega, aga see pole teda takistanud. Teda on üritatud pikali joosta luurete poolt kokku klopsitud Vene-sidemete süüdistustega (oh, kui tuttav, kas pole? Kas keegi ütles Prigožin?), teda üritati pikali joosta parteisisese kambakaga, et valikus Bideni vastu oleks Nikki Haley ehk valikut ei oleks. Kõik asjata. Nüüd on jõutud vähem kui nelja kuu kaugusele valimistest ja sõjapartei on otsustanud, et ta ei tohi, lihtsalt ei tohi saada valituks.

Vastupidiselt meedias korrutatule on just liberaalid need, kes kehtestavad diktatuuri ja kõik need, kes liberaalele režiimile vastu astuvad on demokraatia ning vabaduste eestvõitlejad. Eestis on selleks EKRE, Ameerikas Trump.

Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees