Käisin eelmisel nädalal gaasiliidu aastakonverentsil, kus vaidlesime teiste poliitikutega gaasi varustuskindluse üle. Sotsist majandusminister Riina Sikkuti sõnul tagab varustuskindluse see, kui oleme optimistid. LNG laeva kohta ütles Sikkut veel mõne päeva eest nii: „Mina soovin, et laev tuleks Eestisse, nagu kokkulepe ka on. Kui ei tule, siis partner vastutab.”
Täna teatas Riina Sikkut, et nad leppisid Soome majandusministriga kokku, et LNG gaasilaev läheb ikkagi Soome. Nii olevat parem. See Soome partneri vastutus lõhnab väga sedamoodi nagu Eestis poliitiline vastutus. Või nagu Sikkut teatas: “Pikkade arutelude ja analüüside tulemusena võib järeldada, et ujuvterminali Soome viimine on muutunud julgeolekuolukorras mõistlik ning seejuures oleme kokku leppinud, et see peab tagama nii Eesti kui Soome gaasivarustuse võrdsetel tingimustel.”
Eelmise nädala neljapäevast on selle nädala esmaspäevani neli ülipikka päeva, mille käigus teha analüüse ja arutelusid julgeolekuolukorra ja gaasivarustuse võrdsete tingimuste kohta, kahtlemata! Tegelikult on see lause veelgi masendavam, kui esmapilgul paistab, sest Sikkut ei tunnista mitte oma läbikukkumist, vaid kuulutab, et ta oli nõus ja rõõmsalt toetas lahendust, et gaas läheb Eesti asemel Soome.
LNG laeva minek Soome on tänase valitsuse energiapoliitikas ja varustuskindluse tagamisel järjekordne tohutu läbikukkumine. Sellega sai üle kinnitatud, et nii Elering (jah, ma räägin Taavi Veskimäest) kui majandusministeerium (Riina Sikkut ja energia asekantsler Timo Tatar) on kevadest saadik avalikkusele tuimalt valetanud. Valetasid veel kuni viimase minutini!
Meile üritatakse jätta muljet, nagu ei oleks suurt vahet, kummal kaldal laev oma gaasilasti maha paneb. Paraku on ikka küll. See laev katab ära ümmarguselt kümme protsenti Soome gaasivajadusest ja umbes veerandi Eesti vajadusest. Soome gaasipuudus on tükk maad karjuvam, kui meil.
Sikkut ja Veskimägi rääkisid suvest saadik, et meil oli soomlastega kokkulepe, et laev tuleb sinna sadamasse, mis esimesena valmis saab. Nüüd on Paldiski valmis, Inkoo aga mitte, on ju ilmselge, et kokkulepped soomlastega ei ole just kõige kindlam asi, millele oma energia varustuskindlust rajada. Mida selle valguses maksab soomlaste lubadus, et meie gaasimüüjad saavad Soome terminalist “võrdsetel alustel” gaasi osta?!
Muide, meile aetakse puhast valet ka Läti-Leedu suuna osas. Leedukad ütlesid juba suvel otse välja, et nende kaudu meile gaasi ei tule, sest nad varustavad oma ainsa sadama kaudu eelkõige ennast, lisaks Poolat ja veidi ka Lätit. Lihtsalt sadama ja toru läbilaskevõime ei luba rohkem. Leedulased ütlesid ka otse, et meile polegi vaja, kuna meie ja Soome teeme endale ise terminali. Loogiline muidugi. Ainult, et meie minister, asekantsler ja varustuskindlust tagava riigifirma juht räägivad jätkuvalt, et Leedu sadam on üks meie allikatest. Kuigi teavad juba suvest saadik, et ei ole.
Räägivad ka seda, et Läti Incukalnsi hoidla tagab meile talvise gaasi. Läti hoidlas on meile broneeritud taas umbes veerand meie vajadusest, aga lätlastega on sama lugu, mis soomlastega: nende gaasivajadus on meist kordades suurem ja puudujääk samuti. Võimalust, et lätlased seda meie “broneeringut” lihtsalt ei anna, on Eesti ametnikud isegi tunnistanud.
Tibusid loetakse tõepoolest sügisel. Kevadest saadik on meile räägitud rahustavaid ja uinutavaid muinasjutte sellest, kuidas kõik saab korda. Nüüd, kui on selge, et mitte miski ei toimi, räägitakse muinasjutte edasi. Kuidas nendest muinasjuttudest peaks inimestel uue aasta alguses tuba soojaks saama või millega toidutööstus meile toiduvarud tagab, ei oska parima tahtmise juures isegi arvata, aga küllap meile pakutakse uusi muinasjutte!
Ütlesin selle valitsuse ametisse asumisel, et Riina Sikkut majandusministrina on eesti rahvale kollektiivne karistus. Sel samal gaasikonverentsil rääkis ta, kuidas ta on gaasiteemaga tegelenud alates esimesest ametisoleku päevast iga päev. Paraku tulemust ei ole. Äkki oleks mõistlik lasta kellelgi teisel proovida, lõppude lõpuks on kaalul inimelud, kui toad külmaks jäävad ja toiduainetööstus seisma jääb.
Martin Helme, Eesti Konservatiivse Ravaerakonna esimees