11.03.2022
Martin Helme
EKRE esimees Martin Helme meenutab, kuidas rahvuskonservatiivide varasemad ettepanekud Eesti kaitsevõimet tõsta leidsid vastuseisu nii kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt kui ka varasemalt kaitseministrilt Jüri Luigelt, kes nüüd on vastupidiste seisukohtadega välja tulnud.
“2020. aasta sügisel, kui meie erakond tahtis praktiliselt vägisi tahtis Kaitseministeeriumile 300 miljonit, et me looks endale ise keskmaa õhutõrje, olid tollane kaitseminister Jüri Luik koos kaitseväe juhataja Martin Heremiga selle plaani kõige suuremad vastased. Ma ei hakka kirjeldama suletud uste taga peetud vihaseid sõnavahetusi, milles meid süüdistati küll oma nina toppimises valesse kohta, küll ebakompetentsuses, küll populismis. Raha oldi valmis vastu võtma, aga õhutõrjet selle eest päris kindlasti arendama ei kavatsetud hakata. Suure vaevaga ja tüliga suutsime läbi suruda meremiinide ja rannakaitse investeeringud.
Vaatan, et Herem on vähemalt avalikult oma jutupunkte muutnud ja möönab nüüd, et õhutõrje on ikkagi täitsa vajalik asi. Luik möönab ka, et meil on õhukaitses suur auk, aga jätkab ikka oma vana juttu, et meil endal pole vaja midagi teha, küll liitlased tulevad ja teevad. Võibolla tulevad, võibolla teevad. Aga see ei vähenda meie enda kohustust olla valmis end ise kaitsma igas olukorras. Ilma keskmaa õhutõrjeta ei ole see lihtsalt võimalik. Kiiremas korras tuleb valitsusel tulla riigikogu ette lisaeelarvega, et küsida raha riigikaitses puuduolevate elementide loomiseks. Iga päev, mis sellega viivitatakse, on inimeste elu hinnaga!”