09.03.2023
MARTIN HELME
EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et oleks parema meelega vaielnud kaitseväe võimekuse üle Kaja Kallase ja Hanno Pevkuriga, mitte kaitseväe juhataja Martin Heremiga.
EKRE esimees Martin Helme oli kolmapäeval koos Isamaa aseesimehe Urmas Reinsaluga külaline ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, kus teemaks olid äsja toimunud Riigikogu valimised.
Helme ütles sissejuhatuseks, et senikaua, kui ta ei tea, kuidas saadi kokku e-hääled ja valimisteenistus logisid ei avalikusta, ei ole ka teada, milline oli valija tegelik tahe. Ja seetõttu ei saa Helme sõnul tema ja EKRE toetajad pidada valimistulemusi legitiimseks.
Helme lisas, et valimistulemuste legitiimsust oleks lihtne tõendada, kui neile näidataks e-hääletamise data ära. “See ei ole midagi keerulist ja pole ka riigisaladus. Mis puudutab kohtuid (kuhu EKRE kaalub minna), kes jahvatavad omamoodi, siis kõik peavad nende otsust lõpuks aktsepteerima,” sõnas Helme.
Saatejuht Indrek Kiisler küsis Helmelt, miks ta pidas valimistele eelnenud nädalatel sõnasõda kaitseväe juhataja Martin Heremiga.
“Mis puudutab kaitseväe teemat, siis on erakordselt halb, et mina ei vaidle Pevkuri või Kallasega, vaid kaks nädalat enne valimisi tegeleb Reformierakonna eest kampaania tegemisega kaitseväe juhataja. Mina kritiseerisin valitsuse otsuseid anda ära raskerelvasid. Ega Herem ei saa neid ära anda, see on valitsuse otsus. Selle asemel et valitsus selgitaks oma otsuseid, tormas mulle kallale kaitseväe juhataja. Tegi ta seda siis Reformierakonna ässitusel või mitte,” sõnas Helme.
“Küsimus on selles, et valimised on narratiivide võitlus. Oli selge, et kui põhiteema pole majandus ja toimetulek, vaid sõda, siis see on eelis istuvale valitsusele. Reformierakond suutis väga osavalt hoida teema sõjal. Ja hirmutada ühiskonda. Aga meie sõnumid olid siiski õiged, ka riigikaitselised,” rõhutas Helme.
Helme ütles, et EKRE rääkis ka, et nad toetavad Ukrainat ja et Eestil ja Ukrainal on üks ühine vaenlane Venemaa näol.
“Millega meie ei saa leppida, on massiimmigratsioon ja et me anname oma relvad ära ning et meie inimeste arvelt tehakse asju. Ma olen nõus, et me ei suutnud võibolla-piisavalt selgelt seda kõike kommunikeerida,” oli Helme enesekriitiline.
Ta lisas, et EKRE kampaanias tehti ka vigu ja kaitsti teadlikult positsioone, mis polnud populaarsed.
“Ma täiesti siiralt öeldes ei näinud kampaania käigus mitte ühtegi inimest, kes oleks uskunud pooltki sõna sellest Prigožini loost. See oli puhas infooperatsioon ja libauudis. Tõsi, küll aga nägin ma tänaval inimesi, kes leidsid, et vaidlemine selle üle, kui palju ukrainlasi võib Eestisse tulla või kui palju me oma relvi ära anname, ei ole õige. Aga see oli positsioon, mida me hoidsime ja ka teadsime, et see pole populaarne. Aga me tegime seda, sest meie meelest on valitsuse otsused Eestile kahjulikud,” sõnas Helme.
“Esiteks ootame ära, mis saab e-hääletusest. Aga isegi kui e-hääled olid õigesti kokku loetud, siis jah, meie ambitsioon oli kohti juurde saada. Aga kahe koha kaotamine pole see, mis meid sadulast maha lööb. Vastupidi, me peame veel südikamalt seisma oma asjade ja põhimõtete eest, sest vasakliberaalne agenda vajab vastulööki. Meil oli teisipäeval erakonna juhatus ja mitte mingil moel ei kerkinud seal küsimust, kas erakonna juhtimist või juhte peaks muutma,” sõnas EKRE esimees.
Ta lisas, et eeldab, et püsib senine parlamentaarne tava ja EKRE kui suurim opositsioonipartei saab endale riigikogu aseesimehe koha. Helme prognoosis Eesti 200-le ja sotsidele Reformierakonnaga rasket koalitsiooni.
“See oli Reformierakonna jaoks soodsaim koalitsioon. Mõlemal väiksemal osalisel on pidevalt kuklas teadmine, et kui nad väga palju kobisevad, siis visatakse nad välja ja võetakse Keskerakond asemele,” leidis Helme.
ERR