02.06.2024
Martin Helme
EKRE esimees Martin Helme rääkis 31. mail Kuku raadio debatil Euroopa vananevast rahvastikust ja iibekriisist. Noppeid tema jutust.
“Mis puudutab järjest suurenevat töökäte vajadust, siis see on loomulikult üle müstifitseeritud. Me näeme, millist arengut teeb praegu tehisintellekt ja kuidas robootika areneb. Tegelikult hoiatatakse, et lähiaastatel võib tänasest majandusest tänu tehnoloogia arengule ja innovatsioonile ära kaduda kolmandik töökohti.
Meil ei teki mitte töökäte puudus, vaid meil jäävad inimesed üle selles tänases majanduses. Ja kes üle jääb on vaja ümber õpetada. See on veel eraldi teemade ring.
Töökäte vajadusega põhjendatakse ka massiimmigratsiooni, mis on toonud kaasa muuhulgas ka Eestis, statistiliselt tõestatult, tootlikkuse kahanemise ja per capita sissetulekute vähenemise ning majanduse stagneerumise, pluss kasvavad sotsiaalseid kulud. Seega igal juhul tuleb välistada töökäte sissetoomist lahendusena.
Ma pole mitte mingil juhul nõus ka väitega, et mitte mingi meede ei aita iivet suurendada. Eesti vanemapalk tõi meile tegelikult sündimuse kasvu, aga ta oli vaid üks meede ja on tänaseks ennast ammendanud. Neid meetmeid on juurde vaja. Vaatame või Ungari perepoliitikat – töötab! Seal on terve kompleksne süsteem, mida kõike tehakse laste sündide suurendamiseks – maksusoodustused, soodustused oma kodu ja -auto soetamisel, laste trennide kompenseerimine. See kõik ongi see turvatunde loomine.
—
Kõige noorem rahvastik Euroopas Prantsusmaa ja Belgia näitel, millest rääkis Jana Toom, väljendub selles, et nende kõikide noorte inimeste nimi on Mohammed. Sealne rahvastiku kasv ongi ju tulnud immigratsiooni kaudu ja kui me vaatame rahvastikupüramiidi Lääne-Euroopas, siis mida nooremad põlvkonnad, siis seda vähem on nendes riikides põlisrahvast. Sisserännanud moslemitel on omakorda 7-8 last ja kõik nad on sotsiaaltoetuste peal. Müncheni linnas moodustasid esimesse klassi lastest juba üle 50% moslemid.
Te võite mind sõimata ksenofoobiks, aga mulle ei meeldi see. Ja see ei meeldi ei prantslastele ega sakslastele. See ei ole tee, kuhu me tahame minna.
Demograafia puhul on kõige tähtsamad kultuurilised hoiakud. Aga näeme Eestiski liberaalide, sotside ja Reformierakonna valitsemise ajal, et kõik kultuurilised hoiakud on perevaenulikud, alates homopropagandast ja lõpetades kliimajutuga, jätkates rahade ära võtmisega suurtelt peredelt. Kõik hoiakute kujundamised ja kultiveerimised riigi poolt ja ühiskondlike eestkõnelejate poolt on ju perevaenulikud.
Kultuuriliste hoiakute põhimõtteline kannapööre on vältimatult vajalik, kui me tahame üldse ellu jääda. Kui te räägite, et massisisserändega tuleb kohaneda, siis vabandust, aga eks me kohane kõik ka surnuaial.”
—-
“Mina räägin rahvusriikide Euroopast. Ma tahan, et igas Euroopa riigis oleks põlisrahvas oma keele ja oma kultuuriga.
Mul pole probleemi sellega, et aeg-ajalt käib meil mõni soomlane või lätlane Eestis ja ka mitte sellega, et me ise saame käia üle piiri Schengeni süsteemis.
Mina tõin sisse teemana massisisserände, mis on Euroopa segi paisanud. See on olnud teadlik poliitika ja selle tagajärjeks on väga halvad asjad alates massivägistamistest ja lõpetades eelarvekriisidega.
Ja te kõik nagu lähete sellest mööda ning räägite ilusat loosunglikku juttu, millel ei ole reaalsusega enam mingit pistmist. Ja seni kuni teie kõik ülejäänud poliitilised jõud eitate seda või ilustate seda, ei saa mitte midagi minna paremaks.
Ma tahaks aru saada, mis planeedilt te just saabusite, et te siin eitate probleemi? Prantsusmaal on rahvastikust juba 30% moslemid. Jah, nad kõik pole vägistajad ja nad kõik ei põleta autosid igal nädalavahetusel, aga väga paljud neist seda teevad. Ja kui sa lähed politseisse, siis sealt vaatab sulle vastu ka moslem ning ei võta su avaldust vastu.
Sellega ei pea leppima ja seda ma tahangi teile öelda, et kui keegi ütleb, et kõik töötab Euroopas, siis ma pean ütlema, et Euroopa liigub sellisel kursil, et mitte miski enam õieti ei tööta.
—
Kui siin kaasdebateerijad räägivad, et eesti keele kandevõime on suurem, kui kunagi varem, siis mul tekib küsimus, mis linnas te käite, kui te Eestis ringi liigute?! Nii vähe eesti keelt, kui praegu Tallinnas, pole kuulnud Nõukogude ajast saati. Kõik on juba venekeelne.
Seletada meile siin, et kõik töötab ja et see rahvaste segamine on üks hea asi, no andke andeks ma jään lihtsalt eri arvamusele, sest mulle tundub, et ma ei ela teiega isegi mitte samal planeedil.”
—
Meie erakond seisab rahvusriikide Euroopa eest. Igas Euroopa riigis peaks olema siiski põlisrahvas see, kes seda kohalikku kultuuri defineerib ja kannab. See käib kindlasti ka Eesti kohta.
Mitmekesisus on selline ilus, mõnus, pehme loosung, aga tema reaalsust me näeme muidugi hoopiski koledamana – kõik need mõrvamised, tapmised ja massivägistamised, mis toimuvad Euroopa tänavatel massiimmigratsiooni tagajärjel, on ju selle mitmekesisuse reaalne pale.
Mitmekesisus ei ole ühegi ühiskonna tugevus. Ühiskonna tugevus on siiski ühtsus ja mingites baasväärtustes üksmeel. Eelkõige seda ühtsust ja üksmeelt hävitabki massiimmigratsioon, mis ühiskondi pihustab ja lõhustab ning sellele tuleb olla väga jõulisetel vastu. Nii praktiliselt tasanditel, kui ka ideoloogiliselt selgitades.”
—
Majandusest.
“Kõige suurem veskikivi Euroopa majanduse kaelas on regulatsioon. Regulatsioonid ehitavad üles tsentraliseeritud plaanimajandust.
Need jutud, et meil on liiga palju konkurentsi ja meil ei ole ära kaotatud ikka veel, kujutate ette, riigiabireegleid, räägivad kõik ainult sellest, et me ehitame üles sotsialistlikku majandust. Sotsialistlik majandus lõpetab alati ühte moodi. Lõpetas Nõukogude Liidus, Venetsueelas, tegelikult ka Aasias ja lõpetab Euroopa Liidus.
Sellise majandusmudeliga edasi ei sõida. Kui me tahame, et Euroopa läheks jõukamaks, mind ausalt ütelda ei huvita see jutt, et me konkureeriks Hiina või Ameerikaga, ma tahan, et Euroopa inimesed oleksid jõukamad ja selleks tuleb see plaanimajandus ning see metsik tsentraliseerimine ja reguleerimine ära lõpetada.
Tuleb ka küsida, kes tegid selle ja tegid selle liberaalid ja sotsialistid! Nii, et kui nende poolt uuesti hääletada, siis see ei kao ära. Nad ei ole võimelised seda ära muutma.
Nüüd tulles julgeoleku juurde – juba käivad siin jutud, kuidas me peame võtma ühise laenu. Absoluutselt kategooriliselt vastu igasugusele ühislaenu võtmisele! Ükskõik millele! Ükskõik millele!
Sõja taustal räägitakse, et võtame 100 miljardit ühislaenu, et aidata Ukrainat. Mina ütlen, kes tahab raha anda, saab raha anda enda riigikassast. Miks ei ole prantslased andnud raha, kui nad nii väga anda tahavad?
Eesti on andnud rohkem, kui ükski teine riik SKP või per capita suhtes. Ja meil ei ole küll vaja kuulata loenguid kelleltki, et tuleb anda rohkem või tuleb anda ühiselt.
Ühislaenu võtmise põhieesmärk ei ole mitte Ukraina aitamine, vaid üle sõitmine vanast reeglist, et maksu- ja eelarvesuveräänsus on veto all.
Seda ei saa lõpetada. Veto ära andmine välise- ja julgeolekupoliitiliselt on absoluutselt välistatud. Kui tahetakse aidata, siis valitsuste vahelised kokkulepped väiksemas ringis alati võimalikud. Aga praegune eesmärk pole muud, kui võimu koondamine Brüsselisse Ukraina sõja taustal.”